Haapsalu politseijaoskonna juht Margus Kaldma juhendas neljapäeval Roostal kooliõpilaste õppepäeva, kus harjutati enesekaitset ja esmaabivõtteid. Foto: Urmas Lauri
Politsei korraldab Haapsalu jaoskonna juhi leidmiseks konkursi, kas senine juht Margus Kaldma jätkab, pole teada.
Jaoskonna juhi konkurss käib kaasas suure struktuurireformi ja ametikohtade koondamisega politseis.
Kuigi politseiameti reform peaks käivituma tuleva aasta 1. jaanuarist, peab Lääne prefekt Priit Suve tõenäoliseks, et Lääne–Eestis minnakse uuele töökorraldusele üle juba sügisest. „Me ei oota 1. jaanuari, vaid kui pildi selgeks saame, tahame seda teha võimalikult vara, näiteks oktoobrist,” ütles Suve.
„Kõik jaoskonnajuhid on uues olukorras ja kedagi ette määrama ei hakata. Soovime, et senised juhid kindlasti kandideeriks ja oma visiooni esitaks,” ütles Suve.
Margus Kaldma kinnitas Lääne Elule, et kavatseb kindlasti kandideerida.
Kolmapäeval arutati reformi üksikasju politsei– ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri juures. Lääne prefekti sõnul lepiti seal kokku, milline hakkab välja nägema maakondlike politseijaoskondade struktuur.
Senist valdkondlikku juhtimist hakkab asendama maakondlik. „Politseijaoskond hakkab olema üks tervik — üks jaoskond, üks politseijuht ja selle kaks jaoskonda või talitust,” ütles Suve.
Haapsalu piirivalve kordon praegusel kujul tegutsema ei jää, vaid saab tulevaste talituste osaks. Piirivalvurid hakkavad tegema ka politseitööd, osale neist pakutakse tööd idapiiril Narvas. Haapsalu kordoni ülema Andres Märtini ametikoht kaob.
Patrulli– ja liiklusjärelevalvetalitusse jäävad politseinikud, kelle töö on graafikujärgne: patrull– ja liikluspolitseinikud, piirivalvepatrullid ja merepääste.
Teise, ennetus–menetlustalitusse, koondatakse piirkonnakonstaablid, noorsoopolitsei, kriminaalpolitsei jts.
Prefekti sõnul võib talitused jagada põhimõtte poolest kaheks: esimene on seotud terve maakonna teenindamisega, teine koondab kindlama piirkonna või spetsiifilisemate oskustega politseinikke.
„Me ei tohi kaotada oma erialaoskusi. Ei piisa sellest, et üksused säilitame, vaid peame neid ka edasi arendama,” rääkis prefekt.
Prefekt Suve sõnul on küll selge, kui suur tuleb prefektuuri eelarve, kuid mitte kõik ülesanded. Seetõttu pole selge ka tulevane Läänemaa politseinike arv.
Lääne prefektuuri eelarve väheneb tänavusega võrreldes 4 protsenti. Ametikohtade vähendamist nõuab ka politseijuhtide soov tõsta palku. Läänemaal läheb koondamisele vähemalt üks logistik. Eile selgus, et prefektuur koondab neljast Pärnus töötanud pressiesindajast kaks.
„Selles mõttes võin rahustada, et Läänemaal suuri koondamisi ei tule. Juba praegu on Läänemaa politseitöötajate arv üsna väike,” ütles Suve.
Samas lisas prefekt, et muutustega seoses tekib hulgale inimestele tööülesannete muutusega koondamisõigus ja pole teada, kui paljud seda kasutavad. „Meie huvi on spetsialiste hoida,” kinnitas Suve.
Prefekt möönis, et maakondlik põhimõte pole politsei jaoks uus. Praegusele, valdkondlikule mudelile mindi üle politsei ja piirivalve liitmisel 2010. aastal. „Tänane reform politsei– ja piirivalveametis pole valdkondliku ülesehituse kriitika, vaid uude situatsiooni mahutamine,” ütles ta.
Kuigi Lääne prefektuuris on Priit Suve sõnul tehtud ka maakondlikke arengukavasid, polnud seni kohalikud probleemid võib–olla nii rõhutatud — rohkem pöörati tähelepanu riiklikele eesmärkidele. „Nüüd üritame ühendada riigivalitsejate prioriteedid ja kogukonnast tulevad mured,” kinnitas Suve.
Haapsalu politseijaoskonna juht Margus Kaldma ütles eile Haapsalu volikogus, et reformi järel loodab ta saada rohkem jõudu patrullis käimiseks. Kaldma märkis, et praegu saab maakonnas välja saata 2–3 politseipatrulli ööpäevas, siis uuest aastast peaks see kasvama nelja patrullini.
Märkimisväärselt väheneb piirkonnapolitseinike hulk. kui neid on praegu 9, siis jääb kaks–kolm inimest. Kaldma on varem öelnud, et struktuurimuudatuste järel võivad pikeneda menetlusajad.