Haapsalu kolledž. Foto: Arvo Tarmula.
Järgmise kahe nädala jooksul toimub Haapsalu kolledžis interaktiivse õppe intensiivkursus, mis on suunatud klassiõpetaja eriala tudengitele.
Haapsalu kolledži rakendusinformaatika õppekava juhi Piret Lehiste sõnul toob üritus kohale tudengeid ja õppejõude neljast riigist. Külalised tulevad Haapsalu kolledži partnerkoolidest Norras, Belgias, Taanis ja Suurbritannias.
Haapsalu kolledži rakendusinformaatika õppekava juhi Piret Lehiste sõnul on programmi läbivaks teemaks koolitundides kasutamiseks mõeldud õppevideote tegemine.
„Tudengite jaoks on boonuseks meeskonnatöö ja selle kaudu võõraste kultuuride õppimine. Lisaks muidugi aktiivne inglise keele kasutamine,” ütles Lehiste.
Tudengid töötavad 4-5 liikmelistes meeskondades. Rühmad valiti loosiga ning koosnevad nii eestlastest kui välismaalastest. Kokku osaleb kaheksa meeskonda.
Käesoleval nädalal keskenduvad tudengid videote meisteradamisele ning järgmisel nädalal annavad nad loodud õppematerjali abil Haapsalu koolides külalistunde.
„Kindlasti on plaanis lasta ka kooliõpilastel endil videosid teha,” lausus Lehiste selle kohta, mida tudengid koolitundides õpetama hakkavad.
Lehiste sõnul tutvustatakse nii arvutitite jaoks mõeldud suuremate võimalustega videotöötlusprogramme kui ka filmiklippide otse nutiseadmetes töötlemist.
Selline intensiivkursus toimub Haapsalu kolledžis juba kolmandat korda. „Tänavu on viimane kord, sest ettevõtmise jaoks loodud projekt saab selle aastaga läbi,” selgitas Piret Lehiste.
Idee klassiõpetaja eriala jaoks mõeldud interaktiivse õppe intensiivkursusest tuli omal ajal Haapsalu kolledžilt. „See oli siis Tallinna ülikooli jaoks esimene kord sellist intensiivkursust korraldada,” ütles Lehiste. Igal aastal on kursuse korraldajaks olnud Haapsalu kolledž.
„Usun, et interaktiivse õppe eelis on suurem visuaalsus. See haarab õpilasi enam kaasa ning paneb neid ka ise looma,” kirjeldas Piret Lehiste interaktiivse õppevormi plusse.
Peamiseks probleemiks interaktiivse õppe levikul on Lehiste sõnul töövahendite puudus tavakoolides. „Usun, et õpetajad kasutaksid interaktiivseid seadmeid enam, kui neil neid kusagilt võtta oleks,” ütles Lehiste.
Lehiste kinnitusel on tudengid saanud kooliõpilastelt eelnevatel aastatel väga positiivset tagasisidet. „Lastel on asja vastu huvi olemas,” ütles Lehiste.
Interaktiivse õppe intensiivkursus toimub Haapsalu kolledžis 21. aprillist 3. maini.
Mis pritsite siin kommentaariumis tatti? Minge oma igavat tööd edasi tegema mida te ei salli, maksate makse, töötate kuniks jääte pensionile, surete ära, selline ongi teie elu mõte (mida teil tegelikult ei ole) 🙂 Edu!
Ma pakun, et Läänemaa suretamisele annavad korraliku panuse need toredad kommentaatorid. Igasugune initsatiiv tuleb kohe eos maha teha! Muidu äkki keegi teebki midagi.
Omal ajal Lipstok ja Viloss selle kolledsi lõid siis pidi see ikka täitma maakonna arendaja ja rolli, mitte tooli jalgade kõveraks väänamisega tegelema ja seda tippteadusena esitlema.
Omal ajal täitis ta vägagi oma eesmärke, kahjuks täna enam mitte.
Sisuliselt eksisteerib see kolledzikene vaid selleks, et mõnele tagelasele palka maksta ja hea äraolemine garanteerida. Igat sorti jaburaid ideid tuleb sealt nagu Vändrast saelaudu, interaktiivsed koerajalutamise kursused veel puuduvad.
Ainuke asi, mida kolleds interaktiivselt on suutnud korraldada on läänemaa väljasuretamine ja see jätkub aina kiirenevad tempos ning see näitab töö kvaliteeti.