Suve teisel poolel algab Haapsalus kaks suurt tööd: tänavavalgustuse uuendamine ja Jaama ristmiku ümberehitus
Tänavune suvi paneb proovile linlaste kannatuse ja linnajuhtide suutlikkuse, sest suve teisel poolel algab tänavavalgustuse uuendamine ja Tallinna mnt — Jaama t ristmiku remont.
Praegu ei ole veel kummagi suure töö üksikasjad teada, sest käib alles projekteerimine.
Linnakeskkonna osakonna juhataja Krista Vilta sõnul peaks saama tänavavalgustuse nii välja vahetada, et suletud on vaid üks tänavapool ja tervet tänavat ei pea liikluseks sulgema. Tänavavalgustuse kaabel ja postid pannakse võimalusel tee serva või haljasribale.
Vanalinnas kaevatakse üldse vähe, sest seal on juba uued postid ja uus kaabeldus. Mõnel tänaval ei tule üldse kaevamist, sest seal on juba uued valgustuspostid ja välja vahetatakse vaid lambid, sest kogu töö eesmärk on energiasääst.
„Ennekõike tahame lahti saada betoon– ja puitpostidest,” ütles Vilta. „Elurajoonis haljasribal kaevamine ei pruugi elu eriti segadagi.”
Haapsalu–poolne projektijuht Taivo Nõupuu ütles, et vanalinn jääb viimaseks, kõigepealt vahetatakse välja Lihula mnt betoon– ja puitpostid.
Õhukaabel linnast täiesti ei kao. Mõnes kohas ei ole lihtsalt ruumi uue kaabli kaevamiseks, sest ees on juba kas Elion, Eraküte, Haapsalu Veevärk või Imatra Elekter. Üks selliseid tänavaid on Võnnu.
Õhukaabel võib kaduda Käbi tänavalt, kus on praegu ühel pool tänavat Imatra, teisel pool Elioni õhuliin. Kas Elion ja Imatra on nõus õhuliini koos tänavavalgustusega maakaablisse panema, ei ole veel päris selge, aga on lootust, selgitas Nõupuu. Samasugune on seis Sambla ja Lepa tänaval.
Kõik tänavad pole ühtviisi valgustatud
Haapsalu linnatänavad on jagatud üleeuroopalise standardi alusel valgustustugevuse poolest kolme klassi. Kõige valgemad on tänavad, kus käib elav liiklus.
„Elurajoonid võivad jääda natuke pimedamaks, aga kas ja kui palju me seda silmaga üldse tajume,” ütles Vilta.
„Et leedvalgustuse tugevust saab muuta, võib öösel valgust vähendada,” lisas Nõupuu.
Igal valgustil on wifi–saatja ja kontrollerid, nende kaudu saab teada, kui kuskil on viga või valgusti ei tööta.
„Euroopas teist sellist analoogi ei ole,” kirjeldas Nõupuu Eesti seitsme linna uut valgustust. „Tööjõudu läheb vähem, töökindlus on suurem.”
Erinevalt Šveitsi koostööprogrammist, kus iga linn ajab ise oma asja ja Haapsalus on näiteks Vikerkaare lasteaia remont veninud, käib kõigi seitsme linna tänavavalgustuse asjaajamine KIKi kaudu.
KIK korraldab hankeid korraga kõigile seitsmele linnale. Kõik linnad saavad ühtmoodi valgustid ja juhtimise. Vaid vanalinnade nagu Haapsalu ja Kuressaare valgustid võivad tulla igas linnas isesugused.
Juuliks peab tänavavalgustuse ehitushange tehtud olema. Ehitushange tuleb iga linna kohta eraldi. Tööks on aega selle aasta lõpuni. Haapsalu linn on delegeerinud asjaajamise Linnamajanduse ASile.
Haapsalu sai tänavavalgustuse uuendamiseks 2012. aastal 3 miljonit eurot, omaosalus on 10% ehk 300 000 eurot, mille linn laenab.
Projekti rahastatakse Austria riigile müüdud CO2 kvoodimüügitulust. Uue valgustuse saavad ka Võru, Valga, Kuressaare, Paide, Jõhvi, Keila.
Tänavavalgustuse uuendamise käik
- Projekteerirmine on lõpujärgus, valgustuspostide ja jalandite hange on välja kuulutatud. Ees on veel kümmekond hanget.
- Hankeid korraldab KIK, kõigile seitsmele linnale tellitakse ühesugused tsingitud metallpostid, nagu on juba Tallinna maanteel ja Posti tänaval.
- Haapsalu saab 1580 uut valgustit. Vanalinna tulevad teistsugused valgustid.
- Välja jäävad raudteejaamast Wiedemanni tänavale viiva tammi, promenaadi, staadioni, kultuurimaja ja linnuse valgustid, sest need on nooremad kui viis aastat.
- Välja ei vahetata ka eramaal asuvaid valgusteid, sh korteriühistute omi.
