Läänemaa põllumeeste sõnul on kevad tänavu küll varane, nii et esimeste põllutöödega on juba algust tehtud, külviaega aga tuleb veel oodata.
Kullamaa suurtalunik Einar Pärnpuu ajas traktori tänavu esimest korda põllule juba nädal aega tagasi. „Ei mäleta, et nii vara oleks libistamas käinud,” märkis Pärnpuu.
Siis tõmbas ilm põllumehe plaanidele kriipsu peale: kõigepealt tuli maha lumi, seejärel hakkas sadama vihma.
Ühtpidi on hea, et muld saab niiskust, aga väetist ei saa vihmaga külvata, kuigi sooja talvega nälga jäänud talivili vajaks toitu, sõnas Pärnpuu.
Nüüd ootab Pärnpuu kuiva ja päikest, et saaks väetada.
„Piltlikult öeldes käib mootor kogu aeg, aga põldu minna ei saa,” nentis ta.
Et ilm on külm, arvas Pärnpuu külviaja saabuvat mitte varem kui 20. aprilli paiku: „Kui praegu maha panna, võib seeme ära külmuda.”
Noarootsi talunik Margus Kask ütles, et ega pikka pidu ole, aga peab ootama, kuni „muld hakkab teistmoodi lõhnama ja umbrohi tärkab”.
Juba sel nädalal loodab esimese satsi kokku 130 ha suvinisust maha teha Martna talunik Arvo Ninn. Kui poleks vihma tulnud, oleks Ninn juba eile külvama hakanud. Mullu alustas Ninn külvi 1. mai paiku.
Esimesed 20 ha põldu kultiveeris Ninn reedel. Samal päeval külvas ta 100 ha väetist.
Taliviljale lämmastikku anda on jõudnud ka Aldo Vaan.
Põllumeeste sõnul pole soe ja lumeta talv taliviljale suurt liiga teinud. „Rukis on väga hea, nisu samuti,” sõnas Pärnpuu.
Ninni sõnul oli mullu pilt hullem, tänavu ei saa kurta.
Tõsist kahju kannatas vaid Pärnpuu rüpsipõld: Rõude kandis asuvast 120 hektarist pool hävis seletamatuil põhjustel.
„Üks ja sama seeme, üks ja sama põld, aga vingerpusse on ennegi olnud,” sõnas Pärnpuu.
Väike osa 160 ha talinisust tuleb ümber külvata Vaanil.
„Eks ta jäi palja talvega külma kätte, ja eks haigused võtnud soojaga oma,” märkis Vaan.
Esialgu tundunud talivilja seisukord Vaanile üsna trööstitu, isegi niivõrd, et orase põlgasid ära haned, kes eelistasid rohumaid, aga nüüd on põllud roheliseks tõmmanud.
Linnukahju kohta ütles Pärnpuu, et „laglet, hane ja luike oli kui muda”.
Et Pärnpuu on üle elanud aasta, mil linnud hävitasid kolme päevaga 700 ha orast, siis nüüd on ta targu palganud inimese, kes paugutab linnurüüsteohus põllu ääres õhku.
„Tänavu kulus 75 tundi paugutamiseks,” märkis Pärnpuu.
Lindudega oli hädas ka Margus Kask. Need saabusid tänavu varakult ja jäid pikalt pidama: alles nüüd hakkab teisi vähemaks jääma, ütles Kask.
Kask on leidnud, et kõige tõhusam viis parvi peletada on panna noored poisid mootorrattaga ümber põllu sõitma.
Arvo Ninni sõnul oli linde tänavu tagasihoidlikult: vaid üht põldu tabas hanede rüüste.
