6. aprillil saab 80aastaseks mees, kelle seotusest Eestimaa ajalooga pole kõik temaga kokku puutunud inimesed ehk isegi teadlikud. Küll nähakse suure habemega muhedat papit Haapsalus väliüritustel sageli mett müümas ja tuttavatega juttu vestmas.
Jõesoo üks suur armastus on „kärbsed”, nagu ta oma miljoneid mett andvaid hoolealuseid ikka nimetab. Selle loo kirjutajagi sai Ilmariga suureks sõbraks „kärbeste” kaudu, sest nende mürk osutus heaks radikuliidi ravimiks.
Ilmar on tõsine mesilaste asjatundja. Ometi ütleb ta, et „kärbeste” lõpliku mõistmiseni ei jõua, mõnikord toimetavad nad ikka nii, nagu ise tahavad.
Hariduselt on Ilmar Jõesoo ajaloolane, lõpetanud 1961. aastal ülikooli koos tuntud arheoloogide Vello Lõugase ja Tanel Mooraga. Ilmarit ei viinud saatus küll mitte teadusse, vaid noorte õpetamise teele.
Pikka aega töötas ta Olustvere sovhoostehnikumis ajalooõpetajana. Ilmar tegi Olustveres arheoloogiale hindamatu teene, päästes teadusele kaks unikaalset aardeleidu.
1978. aasta suvel kuulis ta, et kohalik elektrik oli leidnud Olustvere kasvuhoone juurest vanu münte. Neile pilgu heitnud, sai talle kohe selgeks, et tegu võib olla suurema leiuga. Ta teatas müntidest Tallinna. Arheoloogilised kaevamised tõid päevavalgele tähelepanuväärse 11. sajandi aarde. Kasetohust karbis oli 728 hõbemünti, aga ka inimnäoga kaunistatud kullatud hõberipats ning Jellinge stiilis loomornamendiga arvatav raamatulukkum. Sellega aga Ilmari 1978. aasta avastused Olustveres ei lõppenud.
23. augusti hommikul nägi ta, kuidas traktor lükkas uue koolimaja ehitusplatsi vundamendialust tasaseks. Ta otsustas tööplatsi lähemalt uurima minna. Ja ennäe imet! Saha järel märkas ta müntide rida. Sahk oli ära lükanud vaid nõu pealmise osa, kõik tähtis oli veel maa sees. Uurimistöödel avastati, et savinõusid oli koguni kaks ja need sisaldasid vähemalt 6849 münti, mis olid vermitud 14. sajandil Põhja–Saksamaal, Visbys, Iirimaal ja mujalgi.
Ilmaril oli nende leidude kohta ka oma seletus. Tema hüpoteesi järgi läks Olustvere esimese aarde omanik koos Lembituga Madisepäeva lahingusse ning hukkus seal.
Teist aardeleidu seostas Ilmar aga mõtetes Jüriöö ülestõusuga.
Mati Mandel
arheoloog
Pikemalt loe Lääne Elu paberlehest!
Ilmar Jõesoo Maidla kalmel avastatud topeltmatusega tutvumas. Foto: Mati Mandel
Bibliofiilide hulgas on Ilmar Jõesoo teada–tuntud mees, kes kogub esijoones Eesti ajalugu ja põllumajandust kajastavat kirjandust. Foto: Arvo Tarmula
Palju õnne ! Ikka tervist sulle .Piret L.
Juubeliõnnitlus kuulsale sugulasele. Ikka tervist, jõudu ja uusi avastusi!
Õnnitlused Kullamaa koduloohuvilistelt!
Palju õnne ja tugevat tervist!