„Eesti riik ei saa ei rahaliselt ega moraalselt endale lubada, et erinevate piirkondade areng kuidagi lihtsalt juhtuks. Regionaalarengu strateegia on selge nägemus ja plaan, kuidas arengut suunata ja vajadusel ergutada,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler.
Strateegias on kõige olulisemana välja toodud ettevõtluse, töökohtade ja tööjõu arendamise vajadus väljaspool suuremaid linnapiirkondi. „Just sobilike ja hästi makstud töökohtade puudumine on see, mis paneb inimesi kolima. See paneb justkui lumepalli veerema ja teeb ka jääjatel elu keerulisemaks,“ selgitas Kiisler töökohtade rolli regionaalarengus.
Samuti tuuakse strateegias esile maakonnakeskuste senisest suurem roll kogu piirkonna töökohtade ja teenuste tagajana, et tasakaalustada Tallinna ja Tartu tugevat tõmbejõudu. Lisaks töökohtade arendamisele keskendutakse strateegias senisest rohkem ka keskuste ja tagamaa paremale ühendamisele.
Erinevalt varasematest strateegiatest on selles Eesti tinglikult jaotatud neljaks suuremaks regiooniks, mille arendamisel lähtutakse selle piirkonna juba välja kujunenud eripäradest ja tugevustest. Nii seatakse Lõuna-Eestis fookusesse metsandus- ja puidutöötlemine, meditsiin ning sordiaretus; Lääne-Eestis terviseedendus, merendus ja ökoturism; Ida-Virumaal põlevkivienergeetika, keemiatööstuse arendamine ja logistika; Põhja-Eestis aga finants- ja infoteenuste arendamine ning ehitusmaterjalide tootmine. Ka suuremate maakonnakeskuste ja nende tagamaa arendamisel lähtutakse samast loogikast.
Uues regionaalarengu strateegias ongi kokku lepitud riigi regionaalarengu suunamise üldine raamistik, eesmärgid ja tegevusplaan. Sellest strateegiast juhinduvad kõik ministeeriumid oma pikaajaliste plaanide tegemisel ning see on üheks euroraha kasutuselevõtu aluseks järgmistel aastatel.
Uue strateegia koostamine algas 2012. aastal ning selle koostamisse oli kaasatud lai ring erinevate valdkondade eksperte, asutusi ja organisatsioone. Regionaalarengu strateegia 2020 ja selle rakenduskava on kättesaadav SIIT.
