Venemaa föderaalkogu president Vladimir Putin esitas pärast föderatsiooninõukogu ja riigiduuma saadikute ning Krimmi võimuesindajate ees peetud kolmveerandtunnist kõnet konstitutsiooniliuse seaduse eelnõu Krimmi ja Sevastopoli ühendamisest Venemaaga. Pidulikult allkirjastati ka leping selle kohta, vahendas ERRi uudisteportaal.
Putin, keda parlamendisaadikud ja Krimmi esindajad tervitasid Kremli Georgi saalis püsti seistes kestvate kiiduavaldustega, alustas enda esinemist pika ekskursiga ajalukku, milles osutas Krimmi ja Sevastoopoli lahutamatule seosele Venemaa ajaloo ja sõjalise võimsusega.
Ta toonitas, et kõik dramaatilised pöörded XX sajandil ei ole seda asjaolu muutnud, ning ütles, et Krimmi üleandmine Ukrainale 1954. aastal Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liidri Nikita Hruštšovi poolt toimus NSV Liidu põhiseadust rikkudes. Putini sõnul muutus vene rahvas Nõukogude Liidu lagunedes üheks kõige laialipaisatumaks, kui mitte kõige laialipaisatumaks rahvaks maailmas.
Eraldi pöördus Putin Ukraina kodanike poole, öeldes, et Venemaa ei taha Ukrainat lõhestada, ning et kõiges on süüdi riigipöördega võimule tulnud Ukraina juhtkond.
Krimm jääb ka tulevikus ukrainlaste, tatarlaste ja venelaste omaks, aga mitte bandeeralaste omaks, kinnitas Putin, kuid andis selgelt mõista, et Krimm hakkab kuuluma Venemaa koosseisu.
