Arborist Heiki Hanso: Puulõikuse aeg on käes, aga kuidas seda õigesti teha

Heiki Hanso sõnul on algajatel hea alustada lõikamist viljapuudest, sest nende puhul jäetakse enamasti suurem osa võrast alles ning juba aasta pärast saab uuesti kätt proovida. Fataalsem on lugu suurte põlispuudega, mida on väga lihtne omaenese rumalusest ära rikkuda – kahjuks on juba sel kevadelgi näha meie ümber suurt hulka jäädavalt kahjustatud puid. Sest lihtne on võtta mootorsaag ja see tüvve lüüa, kuigi ilusam, lihtsam ja ka tulemuslikum oleks kasutada arboristi abi.
Ladva ja võra eemaldamine rikub puu

Ära tulbasta puud, ära lõika puul latva ja kogu võra maha! See rikub puu loodusliku välimuse ja graatsia alatiseks. Surmaagoonias kasvatab puu uinuvatest pungadest suure hulga vesikasve, et kompenseerida kaotatud lehepinda, mis teda toidab. Puu mõõtmete vähendamine on aastatepikkune projekt, mille peaks usaldama spetsialistide hoolde. Puuliigile omaselt võib võra vähendamine võtta koguni kuni 10 aastat, mille kestel tehakse puul kaks või kolm hoolikalt läbimõeldud lõikust, kus kärbitakse okste tippe sobiva külgoksani.
Ettevaatust suurte okste lõikamisel!

Kui lõikate suuri puuoksi, võivad viga saada mitte ainult puu, vaid ka inimesed: näiteks on väga ohtlik eelneva väljaõppeta mootorsaega puu otsa ronimine. Teame mitmeid juhtumeid, kus lõigatavad oksad on lükanud redeli koos seal askeldava töömehega ümber.

Kui aga kindlasti on soov ise suuremaid oksi eemaldada, peaks järgima kolme lõike põhimõtet, et esiteks eemaldada oksa raskus ja viimaseks teha lõpulõige, tüve lähedalt oksakrae pealt. Nii saame vältida võimalike rebendite teket.

Puu on organism ja tal on olemas kõik vajalikud kaitsemehhanismid oma haavadega ise toime tulemiseks, seega pole otstarbekas teha kulutusi poelettidel pakutavate nn haavamäärete peale, veel vähem kasutada selleks vanu värve, lakke vms. Siiski on oht, et suuremad lõiked lähevad mädanema.

Enne puude lõikamist konsulteerige kohaliku omavalitsusega, et selgitada välja võimalik puude lõikamise kord.
Kase ja vahtra lõikamisel olge kevadel pigem tagasihoidlik

Kevadel on vahtral ja kasel intensiivne mahlajooksu aeg, mistõttu tuleks vältida elusokste lõikamist sel perioodil. Lubatud on vaid vähene sekkumine, kui selleks on hädavajadus. Parim on nimetatud puudega tegeleda suvel, kui mahlajooks on lõppenud ja puu aktiivne.
Valgustingimuste parandamine

Kui tundub, et põlispuu varjab tuppa tulevat valgust, saab kindlasti midagi ära teha: harvendada vesivõsud ja tihedasti puntras olevad oksad ning kujundada puule sobivam võra. Alati ei pruugi kehvade valgustingimuste puhul olla süü maja lähedal kasvaval kaunil põlispuul, vaid vahel piisab tihedamast aknapesust, sisekujunduses heledamate toonide kasutamisest või maja ääres olevate põõsaste ja võsa vähendamisest.
Hooldamata puudega kinnistu väärtus kahaneb

Selge on see, et inetus olukorras väheneb hoolitsemata puudega kinnistu väärtus. Põlispuud seavad omanikule teatud kohustusi: puu pidamise hind on iga-aastane katuse hooldamine, vihmaveerennide puhastamine, lehtede riisumise vaev ning puu enese eest hoolitsemine. Mõelge sellele enne puu istutamist või puurohke kinnistu ostmist, sest viitsimatus lehti riisuda ja vesikasve lõigata ei ole põhjus puude raiumiseks.
Hoolduslõikus sisaldab terve puu hooldamist

Kutse-eetika kohaselt pakub arborist oma tööd maksimaalse kvaliteediga. Puuhoolduse tellimuse juurde kuuluvad elementaarsed tööd nagu terve puu hooldamine ladvast maapinnani puu vanusest sõltumata. Hoolduslõikus sisaldab kõigi kuivanud ning risti ja hõõrduvate okste, vesikasvudekontrolli ja kaksikladva eemaldamist. Kindlasti ei tohi puuhooldustöid sooritades kasutada ronimisraudu, kuna need tekitavad rohkesti haavu. Samuti ei võimalik kvaliteetset hoolduslõikust sooritada korvtõstukilt, kuna sellega ei pääse puu võra sisse ja lõhub rohkesti oksi ning tihendab pinnast juurte ümber.
Millal kutsuda appi arborist?

Ohumärgid, mille puhul puu abi vajab, on näiteks kaksiklatv, teravanurgalised harud ja oksad, ristikasvanud oksad, puuseente viljakehad, kuivanud ja hõõrduvad oksad, õõnsused ja tormikahjustused. Kindlasti ei saa ühtegi puud nimetada enne ohtlikuks, kui spetsialist on selle üle vaadanud ja riskid hinnanud. Samamoodi nagu endale saame diagnoosi arstilt ja koerale loomaarstilt, annab puudele diagnoosi puukirurg ehk arborist.

Kui otsustate kasutada spetsialiste, uurige kindlasti nende tausta SA Kutsekoja kodulehelt, soovitajaid, referentse ning vastutuskindlustuse olemasolu, mis kompenseeriks õnnetuse puhul saadud kulud!

Tegemist on Heiki Hanso kommentaariga Lääne Elu artiklile “Asjatundmatu pügamine sandistas pärnaallee“.