Eesti majanduse reaalkasvuks kujunes Statistikaameti täpsustatud hinnangul 2013. aastal 0,8 protsenti. Neljandas kvartalis aeglustus kasvutempo 0,3 protsendini. Vaatamata tagasihoidlikule reaalkasvule kasvas majanduse nominaalne maht siiski eelmisel suvel prognoositud tempos ehk 5,9 protsenti. Nominaal- ja reaalkasvu suur vahe tulenes impordi- ja ekspordihindade muutuste erinevusest.
Töötajate palgatulu kasvas eelmisel aastal 8,6 protsenti, mis jõudis ühtlaselt enamike tegevusvaldkondadeni. Keskmisest kiiremini kasvas see tervishoius, haldus- ja abitegevustes, töötlevas tööstuses ning majutuses ja toitlustuses. Ettevõtete kasumite suurenemine oli tagasihoidlik 1,5 protsenti, mida mõjutas peamiselt järsk langus veonduses ja laonduses ning ehituses. Keskmise palga kiire kasv nendel tegevusalade siiski jätkus, kuigi hõive hakkas seal vähenema.
Tänu kõrgel püsivale tarbijakindlusele oli eratarbimise kasv eelmisel aastal 4,2 protsenti. Kindlustunde paranemine avaldus ka elanike investeerimisjulguses. Kulutused eluasemeinvesteeringutele suurenesid aastaga 15 protsenti ning kasvutempo aasta jooksul tõusis. Kiirenenud hinnatõusu tõttu jäi reaalkasv siiski oluliselt madalamaks (6 protsenti). Jõuliselt kasvasid ettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning arvutustehnikasse, mõnevõrra tagasihoidlikumas tempos masinatesse ja seadmetesse. Valitsussektori investeeringute langus oli tingitud eelmise perioodi struktuurivahendite kasutamise vähenemisest.
Möödunud aasta teisel poolel pöördus eksport väiksesse langusesse, kuid aasta kokkuvõttes kaupade ja teenuste eksport suurenes siiski 1,8 protsenti. Tagasihoidlikum kasvutempo on kooskõlas arengutega välisturgudel, kuna peamiste kaubanduspartnerite nagu Soome ja Rootsi impordimahtude langus möödunud aastal süvenes. Tegevusaladest toetas kaupade eksporti puidutoodete ja toidukaupade väljaveo suurenemine. Aasta kokkuvõttes suurenes import 2,6 protsenti, mis ületab ekspordi kasvu eelkõige teenuste tugeva impordi tõttu.
Vaatamata tarbijahindade kasvu aeglustumisele tõusis möödunud aastal kogu majanduse hinnaarenguid kajastav SKP deflaator. Suures osas on see seletatav erinevusega ekspordi- ja impordihindades – impordihinnad pöördusid toorainete odavnemise ning tugevnenud euro tõttu langusesse, samas ekspordihinnad tõusid. Kõrge deflaator on põhjuseks, miks SKP reaalkasv jäi nominaalkasvule eelmisel aastal oluliselt alla.
Lisandväärtuse kasvu panustasid sarnaselt eelmise kvartalile enam jaekaubanduse ning info ja side tegevusalad. Oluline mõju oli ka töötleval tööstusel, mis tugines suuresti elektroonika, puidu-, metalltoodete ning kütteõlide ekspordi suurenemisel. Majanduskasvu pidurdas enim veondus ja laondus, kus lisandväärtuse langus oli 19 protsenti.
Vaatamata üldisele kindlustunde ja majandusaktiivsuse selgele paranemisele Euroopas viimase poole aasta jooksul ei ole Eesti ekspordipartnerite väljavaated viimasel ajal siiski oluliselt muutnud. SKP reaalkasvu ootamatult järsk pidurdumine eelmise aasta teises pooles mõjutab paratamatult ka selle aasta kasvuootusi. Rahandusministeerium avaldab oma järgmise majandusprognoosi aprilli alguses.
Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
