Statistikaameti andmetel tõusid veebruaris hinnad kuuga 0,1 protsenti ning aastases võrdluses pidurdus inflatsioon 0,6 protsendini. Veebruari inflatsiooni mõjutas enam soojematest ilmadest tingitud eluasemekulude vähenemine.
Tarbijahindade tõus pidurdus väliste hinnasurvete taandumise tõttu, kommenteeris rahandusministeerium. Impordihinnad jätkuvalt odavnevad, mida omakorda võimendab euro tugevnemine. Veebruaris mõjutas hinnataset ka eelmisest aastast soojem ilm, mistõttu elektri hind alanes aastatagusega võrreldes ligi 4 protsenti. Lisaks mõjutas inflatsiooni alkoholi ja tubakatoodete kallinemine aasta alguses toimunud aktsiisitõusu tõttu, piimatoodete hinnatõus ning riiete ja jalatsite allahindluse lõppemine.
Kuna tarbijahinnaindeksi (THI) arvestuses on elekter ja soojus liigitatud teenuste alla, siis põhjustas see peale nelja aastat ka teenuste hinnalanguse. Senise kiire palga reaalkasvu tingimustes võiks eeldada aga vastupidist, mida osa teenuste puhul võis siiski täheldada.
Inflatsioon on madal kogu euroalal, esialgsel hinnangul püsis hinnatõus veebruaris 0,8 protsendil. Eesti inflatsiooni võrdlemisel euroalaga kasutatakse harmoneeritud tarbijahinnaindeksit (THHI). Erinevus THI-ga seisneb selles, et arvesse võetakse ka välisturistide kulutuste struktuur. Hinnanguliselt võis Eesti THHI alaneda veebruaris pea 1 protsendini. Seega on Eesti ja euroala inflatsioonierinevus osutunud viimaste aastate madalaimaks.
Eeldades, et väliskeskkonnast ootamatuid hinnasurveid ei teki, jääb inflatsioon aasta esimeses pooles sarnasele madalale tasemele.
