Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 63 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse ˮUkraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseksˮ eelnõu.
Riigikogu liikmete esitatud Riigikogu avaldus on reageering Vene Föderatsiooni sõjalisele agressioonile Ukrainas ning üleskutse rahvusvahelisele üldsusele reageerida resoluutsemalt Venemaa tegevusele Ukraina suveräänsuse rikkumisel ja territoriaalse terviklikkuse ohustamisel.
Riigikogu mõistab hukka Vene Föderatsiooni relvajõudude Ukraina-vastase tegevuse, Krimmi okupeerimise ja Venemaa katsed Ukraina ühiskonda lõhestada. Riigikogu nõuab Vene Föderatsiooni okupatsioonivägede viivitamatut lahkumist Ukraina territooriumilt ja kahepoolse sõjaväebaaside lepingu täitmist.
Seletuskirjas märgitakse, et tuues ettekäändeks Krimmis elava venekeelse elanikkonna kaitsmise, alustas Venemaa relvajõudude juurdetoomist Krimmis asuvatesse Venemaa sõjaväebaasidesse ning rikkus sellega kahe riigi vahel 1997. aastal sõlmitud ja 2010. aastal pikendatud kahepoolset lepingut Venemaa sõjaväebaaside viibimise kohta Ukraina territooriumil. Samuti on kiirendatud korras jagatud Krimmi elanikele Vene Föderatsiooni passe, nii nagu seda tehti ka enne agressiooni Gruusia vastu 2008. aastal Abhaasias ja Lõuna-Osseetias.
Riigikogu avalduses rõhutatakse vajadust saata rahvusvahelised vaatlusmissioonid (ÜRO, Euroopa Liidu, OSCE jt) Ukrainasse, et fikseerida Venemaa tegevusega kaasnevat Krimmis ja
Ida-Ukrainas. OSCE eesistuja Šveits kutsus 3. märtsil 2014 üles tegema ettevalmistusi OSCE vaatlusmissiooni saatmiseks Ukrainasse.
Ühtlasi kutsutakse Riigikogu avalduses Euroopa Liidu liikmesriike toetama Ukrainat ühiskonna ning majanduse arenguks vajalike reformide tegemisel. Eesti peab vajalikuks Euroopa Liidu Vilniuse tippkohtumisel allkirjastamata jäänud assotsiatsioonileppe võimalikult kiiret sõlmimist.
Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
