Esmaspäeval algas Ristil rohkem kui pool miljonit eurot maksev külakeskuse rajamine, mis toob elu liiga suureks jäänud koolimaja uude ossa.
Risti põhikooli uus osa, kus praegu asuvad aula ja raamatukogu, ehitati nõukogude aja lõpus. Toona arvestati, et koolis õpib 240 last. Nüüd on koolis 70 õpilast.
Uus osa on halvasti ehitatud, ei pea sooja ja laguneb. Sinna on masuajal kolitud raamatukogu, nüüd saab majast Risti kultuuri– ja seltsielu ning teeninduskeskus.
Ehituskonkursi võitis Haapsalu firma Ehto. Ehitus maksab ligi 550 000 eurot, sellest on valla omaosalus 82 000 eurot.
Ümberehituse käigus soojustatakse maja välissseinad ja katus, vahetatakse aknad. Remonditakse teise korruse saal. Esimesele korrusele tuleb peeglitega harjutussaal.
Kool saab omaette sissekäigu. Selle kaudu pääseb ka koolisööklasse, et vallarahvas saaks samuti sööklat kasutada, kirjeldas projektijuht Tiiu Hellerma.
Raamatukogu ja külakeskuse vahele tehakse tule– ja tolmukindlad uksed, ümberehitus raamatukogu ei puuduta. Vajadusel võib raamatukogu siiski kuni 40 päevaks kinni panna.
Tööde tegemisel peab ehitaja arvestama ka kooliga.
„Mürarikkad ja tolmused tööd tuleb jätta nädalavahetuse ja koolivaheaja peale,” ütles Hellerma.
„Maja saab uue sisu ja vormi,” ütles selle projekti algataja ja eestvõitleja, Risti endine vallavanem Rein Kruusmaa.
Kruusmaa sõnul on Ristil aktiivne kultuurielu, juba praegu ei ole koolisaalis vaba aega.
„Sisult on koolimaja multifunktsionaalsus juba praegu realiseerunud,” ütles Kruusmaa. „Nüüd saame kultuurieluks paremad tingimused.”
Seda, et külakeskus jääb Ristile ristiks kaela, kui õpilaste ja elanike arv veelgi väheneb, Kruusmaa ei karda.
„Ei see elu maal veel välja sure,” uskus Kruusmaa. „Kui kümne aasta pärast ei jätku lapsi põhikooli pidamiseks, siis algkool ikkagi jätkab. Lasteaed on lapsi täis.”
Külakeskus peab valmis saama juba sel aastal. Seda rahastab nn KOIT–kava, mis on mõeldud avalike teenuste parandamiseks ja arendamiseks.
Et Ristil käib aktiivne kultuuri– ja seltsielu, aga rahvamaja ei ole pärast põlengut enam kasutatav, hakkaski vallavalitsus juba kümmekond aastat tagasi otsima võimalusi, kuidas kooli uus osa külakeskuseks ümber ehitada ja kust selleks raha leida.
Risti sai KOIT–kavast 2008. aastal küll positiivse otsuse, aga ehitama hakata ei saanud, sest omaosaluseks oli vaja laenu võtta. Seda vald teha ei saanud, sest võimla ehituseks võetud laen tõstis laenukoormuse lubatust kaks korda kõrgemaks.
Kõik teised KOIT–kavast rahastatud küla– ja vabaajakeskused on juba ammu valmis. Mitu omavalitsust ihus hammast selle raha peale, kuid Risti vallajuhid ei loobunud oma plaanist.
Risti külakeskus on Lääne–Nigula valla esimene investeering
Risti külakeskuse ehitus on Lääne–Nigula valla esimene suur investeering, see oli ka kolme valla ühinemise üks tingimusi.
Külakeskus läheb maksma ligi 550 000 eurot. Toetus on 85 protsenti ehk 464 900, vald peab lisama 82 600 eurot.
Lääne–Nigula vallavalitsus ei pea omaosaluseks laenu võtma, ütles vallavanem Mikk Lõhmus. See kaetakse valitsuselt saadud ühinemistoetuse ja varem kogunenud rahaga.
Tänavu kavandab Lääne–Nigula vald investeeringuid 1,8 miljoni euro eest, sh valla omaosalus on 610 000 eurot.
Suurema osa sellest ehk natuke üle ühe miljoni euro võtavad vee– ja kanalisatsioonirajatised. Neid töid korraldab Haapsalu Veevärk, toetus tuleb Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist. Vald peab ise panema 187 000 eurot.
Suuremad vee– ja kanalisatsioonitööd on uue reoveepuhasti ehitus Ristile, Taebla kanalisatsioon ja Oru hooldekodu veetorustik.
Suuruselt teine investeering on Risti külakeskus, kolmas suur töö on Linnamäe katlamaja rekonstrueerimine.
Üldse on vallal tänavuste investeeringute nimekirjas 15 objekti.
