Läänemaa jahimehed küttisid šaakali ja huntkoera

Šaakali küttisid Massu jahiseltsi mehed 29. jaanuaril Matsalus Salevere kandis.

„Tegemist oli alla aastase isase kutsikaga,” ütles keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil.

Massu jahiseltsi juhatuse liige Rainis Kukispuu ütles, et loom tabati enam–vähem samast paigast, kus mullu veebruaris lasti maha noor emane šaakal.

Tollal polnud veel teada, et šaakaleid üldse Eestis on.

„Lõppenud jahihooajal küttisid jahimehed teise šaakali Pärnumaal Orajõe jahipiirkonnas,” ütles Peep Männil.

See oli emane alla aastane kutsikas.

Männil ütles, et kuna šaakalijahti peeti Eestis esimest korda, polnud ka prognoosi, kui palju neid õnnestub tabada.

„Meil pole ülevaadet, kui palju šaakaleid üldse Eestis on ja kui palju on poegivaid emaseid,” sõnas Männil.

Šaakaleid võib küttida piiramatult, šaakalijaht kestab märtsi lõpuni.

Hunte küttisid Läänemaa jahimehed tänavu kaks.

Tõenäoliselt huntkoera kutsika lasid jahimehed 24. jaanuaril Lääne– ja Raplamaa piiril Teenusel.

Samal päeval tabasid jahimehed sealsamas ka arvatava ema, kes oli hunt.

Peep Männili sõnul selgitab arvatava ristandi kohta lõpliku tõe DNA analüüs, kuid välimuse põhjal võib kutsikat pidada hundi ja koera hübriidiks.

Kasari jahiseltsi juhatuse liige Kulno Rehkalt, kes ristandit oma silmaga nägi, ütles, et näo järgi oli kutsikal koera plaan: lühike koon.

„Külje pealt jooksmas jälle on hunt, mis hunt, aga mis ta on tegelikult, kes seda teab,” märkis Rehkalt.

Rehkalti sõnul oli jälgede järgi pundis ema ja kolm kutsikat, võib–olla ka neli.

Peep Männil ütles, et keskkonnaagentuur teeb ettepaneku pikendada seetõttu küttimisluba märtsi lõpuni.

Üldse tohtis tänavu Läänemaal küttida kuus hunti, neli luba jäi realiseerimata.

Ilveselube oli Läänemaal üks, üks ka kütiti, Vormsil, ütles Peep Männil.

Ühtegi karu lasta lõppenud hooajal ei tohtinud.

Eestis kokku kütiti 78 hunti ja 16 ilvest. Tohtis lasta 114 hunti ja 17 ilvest.