Sajad eraldusmärkideta relvastatud isikud piirasid pühapäeval Krimmi poolsaare lõunaosas sisse Ukraina piirivalvevägede baasi, teatas Ukraina kaitseministeerium.
“Tuhat relvastatud võitlejat ja umbes 20 veokit blokeerivad piirivalve 36. brigaadi perimeetrit […] Perevalnes,” seisis avalduses.
Konvois oli vähemalt 13 sõjaväeveokit, igas 30 sõdurit, ja neli kuulipildujatega varustatud soomukit, ütlesid uudisteagentuuri AP korrespondendid. Vene numbrimärkidega masinad piirasid baasi ümber ning ei lasknud Ukraina sõdureid sisse ega välja.
Ukraina sõdurid paigutasid baasi väravasse tanki, ütlesid AP ajakirjanikud
BBC andmetel on ka Sevastopolis venemeelne omakaitseüksus piiranud sisse Ukraina väebaasi.
Krimmi idarannikul Feodossijas on oma baasis venemeelsete jõudude piiramisrõngas umbes 400 Ukraina merejalaväelast, keda kutsutakse alistuma ja relvi ära andma, ütlesid pealtnägijad.
Venemaa ei ole kinnitanud, et on viinud Krimmi tuhandeid sõdureid, ehkki tähtsamate infrastruktuurirajatiste juures patrullivad neljapäevast saadik eraldusmärkideta välivormides sõjaväelased.
Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk ütles pühapäeval briifingul ülemraadas, et Venemaa Musta mere laevastik ja Krimmis asuv Vene sõjaväekontingent panevad toime provokatsioone eesmärgiga tekitada relvastatud konflikt.
Vene parlamendi ülemkoda ehk föderatsiooninõukogu kiitis laupäeva õhtul ühehäälselt heaks president Vladimir Putini taotluse kasutada Vene vägesid Ukraina territooriumil.
Ukraina valitsus teatas, et alustab üldmobilisatsiooni.
Kremli erakond Ühtne Venemaa avaldas oma veebilehel Putini sammude põhjenduseks, et venekeelseid inimesi “ähvardab [Ukrainas] tagakiusamine, sest nad räägivad vene keelt ja on Venemaa suhtes sõbralikud”.
Krimm läks 1954. aastal Nõukogude Liidu ajal Ukraina koosseisu. Poolsaare elanikest 60 protsenti on venelased ja sealses Sevastopolis asub Venemaa Musta mere laevastik.
