Tapio Mäkeläinen maksab reisijuhtidega oma võlga eestlastele

Soome Tuglase seltsi kultuurisekretär, reisijuht ja kirjanik Tapio Mäkeläinen on oma soomekeelsete reisijuhtide kirjutamisega jõudnud järjega Läänemaale. Mais ilmub järjekordne raamat sarjast „Tapion matkassa…“. Seekord on teemaks Haapsalu ja Läänemaa.

„Saan 2018. aastal 60aastaseks, Eesti riik tähistab samal aastal oma sajandat juubelit, see sari on nii mulle kui ka eestlastele kingituseks,“ räägib juba veerand sajandi eest Haapsaluga tutvust teinud Tuglase seltsi kultuurisekretär Tapio Mäkeläinen. „Neis raamatutes oleks juttu viimasest kui ühest vallast.”

„Läänemaa on natuke pooleli, aga me oleme nii kaugel, et Haapsalu on keeletoimetaja käes,“ rääkis Tapio Mäkeläinen eelmisel nädalal, kui ta Läänemaal oma märkmeid täpsustamas käis.

Esimese hooga pidi Tapio Mäkeläinen kirjutama kolm reisijuhti. Nii nad paar aastat tagasi Solnessi Arhitektuurikirjastusega kokku leppisid. Praegu paneb ta kokku juba viiendat raamatut ning tegelikult peaks neid kokku ilmuma kaheksateist.
Soomlane kirjutab soomlastele soome keeles

„Soomlane kirjutab soomlastele soome keeles,“ selgitas juba 30 aastat Eestisse Soome turiste toonud reisijuht oma sarja „Tapion matkassa…“ olemust. „Mul on saja tuhande soome turisti kogemus. Olen ise soomlane, tean, mis mind huvitab ja selle tõttu tean ma ka seda, mis soomlasi siin huvitab.“

Tapio on kindlalt seda meelt, et välismaalasele saab Eesti asjad selgeks kirjutada justnimelt tema estofiilist rahvuskaaslane. „Jah täpselt nii ma väidan,“ nentis Tapio. „Et peaks otsima mingisuguse sakslase, kes kirjutaks sakslastele, rootslase, kes kirjutaks rootslastele, venelase, kes kirjutaks venelastele ja nii edasi.“ Eriti puudutab see neid rahvaid ja riike, mis on siin lähedal, mis on Eestiga ajaloo jooksul olnud seotud. „Taanlane peaks kirjutama taanlastele,“ on Tapio kindel.

Matkajuhi kirjutamine polegi niisama lihtne. „Üks suur probleem on see, et mind huvitab kõik, aga ma pean astuma tavasoomlase saabastesse, saama aru, et vähem nimesid, vähem aastaarve. Neid ei tohi liiga palju olla,“ arutles Tapio. Seega – raamat ei tohi olla liiga paks, ning selle tõttu ei saagi sinna kõigest kirjutada.

Esimese reisiraamatu sarjast „Tapion matkassa…“ kirjutas Mäkeläinen Pärnust. See ilmus 2012. aastal. Mullu said kaante vahele Kuressaare, Tartu ja Rakvere pluss Lääne-Virumaa.

Tapio matkajuhtide trükiarvud on pisikesed ning sellel on ka oma põhjus. „See on ainukene probleem, mis meil kirjastusega oli. Nemad tahtsid suuremat tiraaži, aga ma ütlesin „ei“.“

Matkajuhi lõpus on ka piirkonna hotellid, motellid, muud majutusasutused, kohvikud, restoranid ja nii muu reisijale vajalik teave. See on aga info, mis muutub. Igal hooajal mõni lõpetab tegevuse või tekib mingi uus, vahetub telefoniniumber või meiliaadress, selgitas Mäkeläinen.

„Selle tõttu me tegime kompromissi, et tiraaž on väike, tuhat eksemplari. Eesmärk on see, et iga raamat müüakse läbi maksimaalselt kahe aastaga. Seda infot, mis on vananendud, saab uuendada,“ ütles Tapio. Praeguseks on Pärnu raamat otsas ja teine, natuke parandatud trükk, tulemas. „Kirjutasin Kuressaarele teise poole juurde ja novembris peaks see koos Saaremaaga ilmuma.“

Hiiumaale jõuab Tapio järjega ilmselt tuleval aastal. Aga selle saarega on Tapiol probleeme. „Hiiumaa puhul on muidugi see, et kas sinna panna midagi juurde, aga mida sinna juurde panna? On väga raske… Vormsi tuleb nagunii juba koos Läänemaaga,“ arutles Tapio. Igatahes on selge, et Hiiumaa reisijuht tuleb õhem ning ehk ka odavam. „Aga Hiiumaa on kindlasti 2015. aastal plaanis,“ ütles ta. Aga kas see on siis on suve- või sügiseraamat, pole veel selge.
Pilt on põhiline, kaart on oluline

Tapiol Mäkeläinenil oli võimalus kirjastust valida. „Ja ma valisin Solnessi Arhitektuurikirjastuse,“ rääkis ta. Nemad olid juba avaldanud vist viis aastat „Jalutaja teejuhte“. „Ja mulle väga meeldis seal kaks asja – see, et seal olid korralikud Regio kaardid ja see, et need raamatud olid väga ilusad. Suured värvilised fotod ja sarja kujundus meeldis mulle väga.“

Taipi reisijuhid on suureformaadilised, see tähendab, et fotod on suured, ka kaart on piisavalt suur. „Kui teed väga väikse raamatu, siis seal ei ole midagi näha, sellest kaardist pole mingit kasu,“ arutles Tapio Mäkeläinen.

Pilt räägib Mäkeläineni arvates rohkem kui sada sõna. „Fotod on väga olulised,“ rõhutas Tapio ja lisas, et tema raamatutele on pildid teinud Toomas Tuul. „Väga hea fotograaf, oleme temaga head sõbrad ning tundub, et meie stiilid klapivad,“ ütles Mäkeläinen. „Kuidlasti on Eestis kümme sama head fotograafi kui Toomas. Aga kui me paneksime nende kümne fotograafi pildid sellesse sarja, siis poleks see enam see.“ Kui tekstidel on üks autor, siis fotod võiksid samuti olla ühe fotograafi omad.
Juhan Paju, Aino Kallas ja Soome pommitamine

„Räägin oma reisijuhis Läänemaa kohta seda, et Aino Kallas on Haapsalus suvitanud, tema tütar on siin abiellunud ja nii edasi,“ kirjeldas Mäkeläinen oma raamatu soomlaslikku vaatenurka. „Et Valgest daamist on mitu soome kirjanikku oma versiooni kirjutanud. Noh, eestlast see võib-olla ei huvita, aga mind kui soomlast ja ma arvan, et ka soome lugejat see huvitab. Või see, et et Juhan Paju kaks romaani on tõlgitud soome keelde.“

Reisijuhti lehitsedes peab lugejal tekkima ahhaa-momente. „Ahhaa, Aino Kallas! Ohoh, tema tütar on isegi abiellunud siin Haapsalus! Või Ants Laikmaa. Ah, et tema tütar oli tegelikult soomlane! Vaat kõik sellised asjad,“ selgitas Mäkeläinen.

Andmete täpsustamise reisilt sai Tapio Mäkeläinen reisijuhi tarvis mõningaid täiendusi. „Tõnis Padu näiteks rääkis, et Heino Noor on kirjutanud, kuidas nad noorte poistena jälgisid seda, kuidas siit läksid Vene lennukid Soomet pommitama. Ja siis nad saatsid selle info edasi. See on väga huvitav, selle ma tahan kirja panna küll. See on soomlase jaoks väga huvitav!“

Tapio Mäkeläinen on sarja kirjutades avastanud enese jaoks talvise Eestimaa. „Pärnu, Kuressaare ja Haapsalu on talvel tegelikult väga kihvtid,“ nentis Mäkeläinen. „Siis pole neid turiste nii palju, saad rahulikult jalutada, Hea küll, mõni kohvik on kinni, mõni majutusasutus on kinni, isegi mõni restoran on kinni. Aga mis sellest! Ikka on mõni, mis on lahti. Rahulik, tore on.“

Talvel näevad linnad Tapio sõnul hoopis teistmoodi välja. „Ma olen inimestele soovitanud nii Pärnut, Kuressaaret kui ka Haapsalut, et tulge ka talvel siia,“ ütles Tapio Mäkeläinen.

Haapsalus ja Läänemaal käib palju rootslasi. „Kas minu raamatu põhjal oleks võimalik ka rootsikeelne versioon teha? Rootslase huvid on soomlaste ja soomerootslastega sarnased,“ arutles reisijuhikirjanik Mäkeläinen. „Otsin, kes minu soomekeelse raamatu põhjal võiks rootsikeelse versiooni teha.“

Viimased kaks-kolm reisijuhti on Tapio sarjas Tallinnast. Aastal 2018, mil kõik 18 reisijuhti on kaante vahel, on selleks ajaks 60aastaseks saanud Tapio Mäkeläinen valiku ees – Eesti on raamatutesse kirjutatud, töö peaks olema tehtud. „Vaatame… Siis hakkan võib-olla Lätit kirjutama.“