Ühendatud muuseumide sihtasutuse omanikud kultuuriministeerium ja Haapsalu linnavalitsus on oma lubadust pidanud ja toetavad muuseume varasemast isegi pisut rohkem.
Haapsalu ja Läänemaa muuseumide sihtasutus saab tänavu arvestada 390 000 euro suuruse tegevustoetusega, ütles ühendatud muuseumide juhataja Anton Pärn.
Täpne summa selgub märtsiks, sest Pärn loodab saada lisaraha veel pühakodade programmist, muinsuskaitseametist ja kultuuriministeeriumi ühest taotlusvoorust.
Haapsalu linnavalitsus toetab muuseumide sihtasutust 146 400 euroga. Riigi tegevustoetus on 223 000 eurot.
Pärna sõnul on tegevustoetus mullusest umbes 5 protsenti suurem ja selle võrra saab töötajaile suuremat palka maksta.
Omatulu teenivad enim linnus ja Imedemaa
Selleks aastaks on sihtasutus kavandanud majandustegevuse tulu 200 000 euro kanti.
Enim teenivad omatulu piiskopilinnus ja Iloni Imedemaa, mõlemal on külastajaid enam– vähem ühepalju. Mullu oli linnuse tulu suurem, sest Imedemaa oli sügisest remondis.
Nende kahe kõrval tahab sihtasutus näha, et ka raekojas ja raudteemuuseumis hakataks rohkem käima.
Raudteemuuseum saab poole linnarahast
Riigi rahal silti küljes pole, aga linnavalitsuse rahast poole ehk 72 000 eurot saab raudteemuuseum.
„Raudteemuuseumis on personali rohkem kui linnuses, muuseumi hallata on raudteejaama avalik WC ja bussijaam,” põhjendas Pärn, miks raudteemuuseum saab rohkem raha kui linna põhiline turismiatraktsioon piiskopilinnus.
„Põhimõtteliselt hoiame kogu raudteejaama töös.”
Sihtasutuse nõukogu esimees linnapea Urmas Sukles lisas, et linnus on võimeline teenima rohkem omatulu ega vaja linnalt nii suurt tuge.
Raudteemuuseumisse tänavu investeeringuid kavas ei ole.
Linnus nõuab suuri investeeringuid
Piiskopilinnusele eraldas linnavalitsus 44 000 eurot. Peale selle tasub linn toomkiriku kütteraha ja linnuse valgustuse. Need maksab linnavalitsus kinni arve arve haaval. Mullu kulus toomkiriku kütteks umbes 10 000 eurot.
Pärn märkis, et linnus vajaks suuri investeeringuid. Üks suur küsimus on, kuidas ja millega asendada toomkiriku ajast ja arust küttesüsteem.
Et toomkirikut soojapidavamaks muuta, tahaks Pärn muinsuskaitseametniku Tõnis Padu kaasabil teha peauksele tuulekoja. See peab olema toomkirikusse sobiv lahendus.
„Mõni tuhat eurot,” pakkus Pärn tuulekoja hinnaks, „aga kas poleks kena, kui see saaks jõuluks valmis.”
Halvas seisukorras on toomkiriku katus ja katusekonstruktsioonid. Pärn lootis saada pühakodade programmist toetust katuse remondiks.
„Küsisime 70 000 ringis, aga kui poole saame, on väga hästi,” ütles Pärn. „Alguse jaoks on iga sent kulla väärtuses.”
Otsus rahaeralduse kohta on tehtud, aga käskkiri koos rahasummaga on tulemata.
Mullu 1. juulist tegutsev muuseumide sihtasutus ühendab seitset üksust: piiskopilinnus, raekoda, Iloni Imedemaa, Laikmaa, side– ja raudteemuuseum ning pitsikeskus. Sihtasutus annab tööd 25 inimesele.
seal raudteemuuseumis ainult ei toimu kunagi mitte midagi…