Lihula soojatarbijad hakkavad märtsist maksma sooja eest ligi 3 eurot/MWh rohkem, sest investeeringute ja põhikütuse kallinemise tõttu on soojaettevõte töötanud kaks aastat kahjumiga.
Lihula vallavalitsus andis nõusoleku viia 1. märtsist sooja hind Lihula kaugküttevõrgus tagasi viis aasta eest kehtestatud piirhinnale 57,71 eurot/kWh. Lihula soojuse juhi Tõnu Teesaare sõnul kajastub soojahinna tõus aprillis saabuval küttearvel.
Teesaare sõnul kehtestati piirhind 2009. aastal, kuid aasta hiljem, mil Lihula katlamaja oli üle viidud odavamale biokütusele, langetati seda ligi kolme euro võrra.
„Vahepeal olid võimalused paremad ja oli hea meel inimestele seda rõõmu teha,” ütles Teesaar. Ta lisas, et Lihula oli toona ainus soojahinda langetanud omavalitsus.
Nüüd on aga tehtud investeeringute ja põhikütte hinnatõusu tõttu soojaettevõte kaks aastat kahjumiga töötanud. 2012. aasta lõpetas Lihula Soojus 12 511 euro suuruse kahjumiga ja eelmise aasta arvestuslik kahjum on 22 395 eurot. Kahjum on kaetud eelmiste aastate kasumi arvelt, kuid ettevõtte juhi sõnul pole see jätkusuutlik, sest vaja on trasse renoveerida.
Teesaare sõnul on ettevõtte viimastel aastatel investeerinud uute trasside rajamisesse. „See viis likviidsuse,” lisas soojaettevõtte juht.
Teise kahjumipõhjusena nimetas Teesaar põhikütuse — luhaheina — hinnatõusu. Tunamullune vihmane suvi segas luhaheina kogumist, mistõttu tuli katlamajas kasutada kallimat hakkepuitu.
Lihula Soojus loodab tulud–kulud tasakaalu saada 2015. aastaks.
Great blog. Cool.
Thanks for the blog article. Cool.
Rõhutati kunagi ,et lihulas olev uus küttesüsteem on moodne ja soodne.Äkki peaks pigem mõtlema kuidas uusi kliente saada enesele ja hinda stabiilsena hoida.Ahju omava inimesena on kurb kuulata ristikus sooja arvete käes ägavaid kaas linnlasi.
Lihulas on rikas: maksab kinni ettevõtte renoveerimise, soodsama kütte puudumise, trasside korrastamise ja uute rajamise, kahjumis olemise jne, jne
Renoveerimine Eesti moodi – korjan rahva raha kokku ja siis renoveerin.Peaks aga tegelikult olema – renoveerin ja sellest saadud kasumi arvelt katan kulud.Kaugkütte soojakadusid arvestatakse praegu küttehinnas ca 21% aga tegelikult on väheste katlamajade kaod alla 50%.Parandage mind kui eksin.
“…kuid ettevõtte juhi sõnul pole see jätkusuutlik, sest vaja on trasse renoveerimiseks.” Kas “trassidega” saab midagi renoveerida?
Räägitakse ,et lihulas pidi müstiliselt kallis keskküte olema .Kujutan ette ,et paljud inimesed hakkavad varsti oma kortereid müüma.
Kütteks ei kõlba õues seisvad heinapallid (niiskus liiga kõrge), need tuleb ladustada kinnistesse ruumidesse. Põhk reeglina korjatakse loomade tarbeks või antakse maale tagasi, niisama seda keegi vedelema ei jäta, kütteks põhk väga hea (kuid jälle ruumide ja niiskuse küsimus). Ladustamine ja transport teevadki kütte puhul hinna kallimaks, võrreldes niisama põllu servas seisvate kuhjatistega.
põhk on muidugi eriliselt kallis kütteks
No näed Tõnu. Oled sinagi süüdi majanduskasvu seiskumises.
Eesti Pank: aeglase kasvu taga olid madalad küttekulud
Avaldatud: 11. veebruar kell 11:27
Eesti Panga hinnangul mängis neljanda kvartali aeglases majanduskasvus suurt rolli energiasektor ja soojuse tootmise maht oli tavapärasest leebema ilma tõttu kuuendiku võrra väiksem kui aasta varem.