Iga viies väljasõit viib päästjad tulekahjule

Lõppenud päästeaastat iseloomustavad kulupõlengurohke mai, tormine detsember ja augustisse–septembrisse kuhjunud hoonepõlengud.

Läinud aastal kutsuti Läänemaa päästjad 94 tulekahjule. 15 aastaga on tulekahjude arv kahanenud enam kui poole jagu ja viimase kolme aasta jooksul on see püsinud alla saja.

Läänemaa päästepiirkonna juhi Andres Liiva sõnul hakkas tulekahjude arv vähenema pärast suitsuandurite kohustuslikuks muutumist ja ennetustöö tähtsustamist.

Tulekahjude arv on paar aastat stabiilne püsinud, nende iseloom on aga Haapsalu komandopealiku Andres Kaljura sõnul muutunud.

„Kui vanasti päästjad tulekahjuteate peale välja sõitsid, siis tegid mehed kohapeal tule kustutamiseks mitu tundi tööd. Nüüd avastatakse tulekahju varem ja päästeoperatsioon kestab kordi lühemat aega,” selgitas Kaljura.

Päästjate hinnangul on suuri põlenguid vähemaks jäänud sellepärast, et kütteseadmed on paremad, korstnapühkimisele pööratakse rohkem tähelepanu ja suitsuandurid aitavad tuld varem avastada.

Siiski põles lühikese aja jooksul augustis–septembris Läänemaal maha mitu elumaja ja kõrvalhoonet.

„Põhjustest on esikohal ikka inimlik faktor,” ütles Andres Kaljura. Ta lisas, et ka siis, kui hoone süütas elektrilühis, oli selle põhjus tihtilugu vananenud seadmeis või ülekoormatud elektrisüsteemis.

Rohkesti kulupõlenguid

Mulluses tulekahjustatistikas eristub mai, mil päästjad kustutasid 13 kulupõlengut.

Kokku oli mullu 29 kulupõlengut, mida on tunamullusest ligi poole rohkem. Päästjate sõnul oli kevadiste kulupõlengute peapõhjus kuivas kevades.

Seevastu pole mets Läänemaal kaks aastat põlenud.

Suurim maastikupõleng oli mullu Matsalus, kus mais põles 180 hektarit roogu. Tegemist oli inimesest puutumata piirkonnaga, ilmselt sai põleng alguse pikselöögist.

Kolmandik kutsetest on tühisõidud

Kokku oli läinud aastal 458 päästekutset ja see arv on viimased viis aastat ühel tasemel püsinud.

Kolmandik kutsetest on seotud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) häirega.

„Neist omakorda kolmandik on kutsehariduskeskuse pelmeenid,” nimetas Kaljura peamist kohta, kust tulekahjusignalisatsioon häiresse läheb.

Ligi poolsada väljakutset osutus ekslikuks või piirdusid päästjad seal kustutamise asemel selgitustöö tegemisega. „Me ei saa ju neile reageerimata jätta ja see hoiab ka meeste vaimu virge,” ütles Kaljura.

Tulekahjude kõrval käivad päästjad ka liiklus– ja tormikahjustusi kõrvaldamas.

Loodusjõududest tingitud väljakutseid, kus enamasti koristati teedelt liiklust takistavaid puid, oli mullu erakordselt palju detsembris — 28.

„Nii palju pole meie autod sügistormidega varem väljas käinudki,” rääkis Liiv. Ta tõdes, et detsembris käis üle Eesti ka järjest mitu tormihoogu.

Veeõnnetustele kutsuti päästjaid mullu tosinal korral, mida on rohkem kui varasemail aastail.

Kuigi veeõnnetuste puhul on seadus jaganud vastutusala pääste– ning politsei– ja piirivalveameti vahel, on piir õhkõrn.

„See on valus teema,” tunnistas Andres Liiv.

Päästjad, kes peavad komandost välja sõitma ühe minuti jooksul, jõuavad sündmuskohale enamasti enne kui piirivalvurid või vabatahtlikud päästjad.

„Aga meil pole vahendeid selleks, et mehed merel käiks. Kummipaat pole kuigi merekindel,” selgitas Liiv.

Näiteks viimasel veeõnnetusel Roosta lähistel, kus merehätta sattus paat, kaks inimest pardal, tõid just päästjad merehädalised kaldale.