Linnamäe asula läheb selle aasta lõpus kivisöe asemel üle odavamale, hakkpuiduküttele.
Praegu käib projekteerimise hange. Pakkumused on esitatud ja selle nädala lõpuks peaks olema võitja teada, ütles Linnamäe Kodu juht Taivo Kaus. Projekteerimiseks on kaks kuud aega, ehitamine võtab pool aastat.
Vana katlamaja ehitatakse uue kütuse tarvis ümber. Laduda tuleb uus korsten. Paigaldatakse uus, hakkpuidukatel ja söeladu kohandatakse hakkpuidulaoks.
„Ladu ei pea suur olema, sest koormate viisi hakkpuitu sisse ei osteta,” ütles Kaus.
Et hakkpuidukatelt on vaja aeg–ajalt puhastada, muretsetakse ka reservkatel, aga milline, see selgub projekteerimisel, ütles Kaus.
Kui hanked sujuvad ja ehituspakkumused mahuvad eelarvesse, peaks Linnamäe asula uuest katlamajast saama sooja selle aasta lõpus, ütles Kaus.
Et küttehooaeg algab tavaliselt oktoobris, tuleb töö nii seada, et kõigepealt saab valmis uus katel ja muu töö tehakse hiljem, või läheb esmalt käiku reservkatel.
„Igatahes peame olema sügisel valmis sooja andma,” ütles Kaus.
Uue katlamaja ehitus läheb maksma 242 140 eurot, sellest on keskkonnainvesteeringute keskuse toetus 109 000 eurot. Ülejäänu ehk 55 protsenti maksumusest tuleb katta vallal.
Lääne–Nigula vallavanem Mikk Lõhmus ütles, et katlamaja omaosalus on valla selle aasta eelarvesse planeeritud, aga veel pole selge, kas võtab vald laenu või kasutatakse investeeringuks mõeldud raha.
„See on aga kindel, et uus katlamaja ära finantseeritakse,” ütles Lõhmus.
Kui uus katlamaja valmis saab, on Oru asula soojamajandus heas korras, sest tunamullu uuendati soojatorustik, ütles volikogu esimees Andres Kampmann.
Ei Mikk Lõhmus ega ka Taivo Kaus osanud arvata, kuidas uus katlamaja mõjutab soojahinda. „Seda on praegu keeruline öelda, lahendamata otsi on veel palju,” ütles Lõhmus.
„Hind ei tohiks tõusta, sest hakkpuit on kivisöest odavam,” ütles Kaus. „Hea, kui hind langeks.”
Soojahinda ei saa soojatootja ise määrata, selle kinnitab konkurentsiamet.
Uus katlamaja peaks kestma 15–20 aastat, ütles Kaus. Siis tuleb seadmed välja vahetada.
Linnamäel praegu kasutatava kivisöe põlemisel paiskub õhku 531 tonni CO2 aastas. Hakkpuidu kui taastuva kütuse põlemine ei saasta õhku süsihappegaasiga, ütles KIKi Läänemaa projektispetsialist Udo Maiste.
“Soojahinda ei saa soojatootja ise määrata, selle kinnitab konkurentsiamet.”
Palun lugeda kaugkütteseadust paragraaf 8 ja 9, seal ilusti kirjas, kes määrab, kuidas määrab ja kes kooskõlastab ning kinnitab. Hakkest tulenev soojahind peaks tulema nii palju soodsam, et katab investeeringu kulud kindlasti ja samas peaks tulema odavam (10-20%). Siin on aga küsimus selles, et kommunaalettevõte on aktsiaselts, kes on 100% omavalitsuse omanduses ja peab tootma kasumit. Sealt omakorda küsimus, kui palju tahab vald inimestele soodsamat hinda pakkuda või muudeks tegevusteks kasumit teenida.