Muudatused sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas: tõuseb haigekassa eelarve, paraneb kiirabi kvaliteet

2014. aasta toob mitmeid muudatusi sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas.

Sotsiaalvaldkond

* Tõuseb toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 90 euroni kuus. Perekonna teise ning iga järgneva liikme toimetulekupiir hakkab olema 72 eurot kuus. 2013. aasta toimetulekupiir perekonna esimesele liikmele oli 76,7 eurot ning perekonna teisele ja igale järgnevale liikmele 61,36 eurot kuus.

* Tõuseb vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimesele liikmele praeguselt 280 eurolt kuus 299 euroni kuus. Perekonna iga järgneva 14-aastase ja vanema perekonnaliikme vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir tõuseb 140 eurolt 149,5 euroni ning iga alla 14-aastase perekonnaliikme sissetulekupiir tõuseb seniselt 84 eurolt 89,7 euroni kuus.

* Muutub vanemahüvitise seaduse paragrahv, mis reguleerib vanemahüvitise suurust juhul, kui vanem töötab hüvitise saamise ajal. Uus valem tagab, et töötasu saamine on alati tasuv ning hüvitise vähendamine on proportsionaalne. Suureneb ka vanemahüvitise määr. Kui vanem ei töötanud hüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud aastal, siis makstakse vanemahüvitist hüvitise määras, mis 2014. aastal on 320 eurot. Kui vanem töötas, kuid tema keskmine sissetulek jäi alla töötasu alammäära, makstakse vanemahüvitist töötasu alammäära suuruses. 2014. aastal on töötasu alammäär 355 eurot. Lisainfot leiab siit.

* Suureneb psüühikahäiretega inimestele osutatavate erihoolekandeteenuste igakuine tasu. Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täiskasvanule osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksumus suureneb 557,19 eurolt 847 euroni. Alaealise puhul maksab sama teenus 1945 eurot. Kõikide teiste erihoolekandeteenuste (igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus, ööpäevaringne erihooldusteenus) maksumus suureneb 5,66% võrra.

* Suureneb riigi rahastatava lapsehoiuteenuse ning asenduskoduteenuse maksimaalne maksumus. Lapsehoiuteenuse maksimaalne maksumus saab olema varasema 371 euro asemel 402 eurot kalendriaastas. Asenduskoduteenusel lapse eest makstakse kuus senise 700 euro asemel 758 eurot. Alla 3-aastase või puudega lapse puhul on see summa 1173 eurot kuus (varasemalt 1083 eurot).

Tervisevaldkond

* Uuel aastal paraneb kiirabi kvaliteet. Seni tegutsenud 90 kiirabibrigaadile lisandub uuest aastast viis kiirabi õebrigaadi. Kiirabi sõidab välja viiest uuest punktist asukohtadega Tallinnas Lasnamäel ja Haaberstis, Türil, Jüris ja Tartus Annelinnas. Teenuseosutajaid ehk lepingupartnereid jääb senise 24 asemel alles 12. Arstibrigaadide arv ei vähene, mis tähendab, et ka uuel aastal teenindavad abivajajaid 14 arstibrigaadi ja kuus reanimobiilibrigaadi. Lisainfot leiab siit.

* Haigekassa järgmise aasta eelarve kasvab 7,7%. Enim tuleb raha juurde hooldusravisse ning statsionaarse hooldusravi eelarve kasvab 16%. Oluliselt kasvavad ka üldarstiabi eelarve, laienevad eriarstiabi teenused ning tõusevad tervishoiutöötajate palgad. Vastavalt kollektiivlepingule suureneb arsti, õe ja hooldaja arsti miinimumbrutotunnipalk – arsti puhul 8 eurot tunnis, õe puhul 4,50 eurot tunnis ning hooldaja puhul 2,60 eurot tunnis.

* Tervishoiuteenuste loetelus tehtud muudatuste rakendamiseks on ravikindlustuse eelarvesse kavandatud 41,6 miljonit eurot, millest 20,6 miljonit kulub tervishoiutöötajate kollektiivlepingu täitmiseks, 10,3 miljonit eurot haiglate üldkulude suurenemise katmiseks, 9,2 miljonit uute raviteenuste ja ravimite rahastamiseks, 2,8 miljonit psühhiaatria, neuroloogia, neuro- ja kardiokirurgia teenuste kaasajastamiseks. Lisaks veel 1,7 miljonit perearstiabi, 464 000 eurot hooldusravi ning 361 000 eurot koolitervishoiuteenuse rahastamise parandamiseks.

* Vaimse tervise valdkonnas on 2014. aastal põhirõhk laste vaimse tervise edendamisel: alustatakse Tallinna Laste Vaimse Tervise Keskuse ehitamist. Tartus, Pärnus ja Ida-Virumaal alustatakse Norra finantsmehhanismi toel projektidega vaimse tervise keskuste loomiseks olemasolevates tervishoiuasutustes. Norra rahvatervise programmi raames alustavad tööd veel kaks vaimset tervist toetavat veebikeskkonda ning arendatakse välja teenuseid nutitelefonidele.

* 2014. aastal täieneb riiklik immuniseerimiskava. 1. juulist lisandub rotaviirusvastane vaktsineerimine.

Töövaldkond

* Uus töötasu alammäär on 355 eurot. Tunnitasu alammääraks saab 2,13 eurot. See suurendab töötasu alammäära teenivatele töötajatele.

* Hakkab kehtima uus tööhõiveprogramm aastateks 2014–2015. Programmi eesmärk on aidata inimestel tööd leida ja toetada tööandjaid töötajate leidmisel. Programmi alusel osutab Eesti Töötukassa tööturuteenuseid ning maksab tööturutoetusi.

* Tööhõiveprogrammiga 2012–2013 osutati lisaks seaduses ettenähtule seitset täiendavat teenust, milleks olid karjääriinfo vahendamine, tööotsingunõustamine, ettevõtluse toetamine, individuaalne töölerakendamine, nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks, töövalmiduse toetamine ja kvalifikatsiooni saamise toetamine. Osutati veel kuut tööturuteenust, nagu töövahendus, tööturukoolitus, tööharjutus, palgatoetus, tööruumide ja -vahendite kohandamine ning tugiisikuga töötamine. Samuti laiendati tööturuteenuste saamiseks õigustatud isikute ja tööturutoetuste saajate ringi.

* 2014. ja 2015. aastal:

– suurendatakse tööandja tööruumide ja –vahendite kohandamise hüvitamise määra 50%-lt kuni 75%-ni;

– laiendatakse tugiisikutega töötamise teenuse saajate ringi, hõlmates sellesse pikaajalised, sõltuvusprobleemide ja sotsiaalsete erivajadustega töötud ning suurendatakse tugiisikutega töötamise mahtu 700 tunnilt kuni 1000 tunnini;

– laiendatakse ettevõtlusega jätkamise toetamise võimalusi;

– võimaldatakse tööandjale palgatoetust lisaks tähtajatu töölepingu sõlmimisele ka tähtajaliselt sõlmitud töölepingu korral.

Programmi rahastatakse tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitalist, mis koosneb töötuskindlustuse vahenditest ja riigieelarvelistest eraldistest. Tööhõiveprogrammi rahaline maht on 2014. aastal kuni 36,2 miljonit eurot ja 2015. aastal kuni 33 miljonit eurot.

Jana Rosenfeld,
sotsiaalministeeriumi pressiesindaja