Politsei: Noorte peo hing ei saa olla alkohol

Koolivaheaega ja selle sisse jäävat aastavahetust proovivad noored tähistada alkoholi pruukimise ja pidutsemisega nii nagu see on lubatud täisealistele, mitte aga neile.

Viimastel kuudel on üle Eesti tabatud suuremaid ja väiksemaid alkoholi pruukivaid ja pidutsevaid noorteseltskondi. Viimase aasta jooksul on politsei enim tähelepanu pööranud sellele, kust ja kelle käest alaealised alkoholi said.

Alkoholiseaduse järgi on alaealistel keelatud alkoholi osta, omada, vallata ja tarbida, alkohoolse joogi ostmine ja tarbimine on karistatav. Täiskasvanutel on keelatud alaealistele alkohoolsete jookide müük, pakkumine või üleandmine ja kõigi nende tegevuste eest võib karistada.

Tihti on võtmeisik, kelle kaudu alaealised alkohol kätte saavad, just täiskasvanu – poemüüja, lapse enda sõber või tuttav, vanem õde/vend ja pahatihti ka lapsevanem ise. Alkoholi noorele kättesaadavaks muutev täiskasvanu peab aru saama oma rollist selles, et noor paneb alkoholi tarvitades ohtu nii oma tervise kui ka palju muud.

Noorte oskamatust alkoholitarvitamisest ja oma võimete ülehindamisest tingitud probleeme ei saa alahinnata. Noore inimese füüsiline vastupanu alkoholi mürkidele ja kogemused alkoholi tarvitamisel pole võrreldavad täiskasvanute omadega, mistõttu võivad noorte alkoholitarvitamisel olla palju tõsisemad tagajärjed.

Noored peaksid mõistma, et alkohol pole peo hing, kuigi selle muudab keerukaks ühiskonna enda alkoholikeskne arusaam meelelahutusest. Siin peavad täiskasvanud ise mõtlema millist eeskuju me järeltulevale põlvkonnale anname ja palju on meie keeldude taga isiklike väärtushinnanguid toetavaid argumente.

Kavandatav karistusseadustiku muutmise eelnõu toob kaasa muutusi ka alkoholiseadusesse. Peamine mõte on tõsta täiskasvanute vastutust. Seejuures pole seadusandja eesmärk karmistada karistusi, sest pelgalt karmim karistus ei suuda muuta hoiakuid noorte alkoholi tarbimisse.

Noorte tõekspidamiste kujundamisel on suure tähtsusega täiskasvanute eeskuju ja hoiakud, sest noor võtab kergesti omaks täiskasvanute suhtumise ja hakkab selle järgi kujundama ka enda käitumist. Lapsega tuleb varakult kokku leppida piirid ja selgitada, mis on lapsele lubatud ja mis mitte, seejuures selgitades, miks on alkohol noortele kättesaadamatuks muudetud.

Täiskasvanute hoiakute kujundamiseks on hiljuti alanud ennetuskampaaniad „Lapsevanem, ära maga maha õiget aega!“ (www.tarkvanem.ee) ja „Tea, kus su laps on“.

„Lapsevanem, ära maga maha õiget aega!“ on teavituskampaania, millega suunatakse lapsevanemaid lapsega rääkima sõltuvusainetest ning kampaaniaveebilehelt leiab näpunäiteid, millal ja kuidas lastega meelemürkidest rääkida.

Kampaania „Tea, kus su laps on“ toonitab, et lapsevanemad peaksid teadma, kus ja millises seltskonnas nende laps viibib. Vanematel võiksid olla lapse sõprade kontaktid, kelle kaudu vajadusel oma last kätte saada. Asi pole niivõrd lapse üle kontrolli omamises, vaid et olla kursis, millises seltskonnas laps liigub ning kas selles seltskonnas on suhtumist, millest tuleks ka vanemal lapsega käsitleda. Selle kampaania teavitusi levitatakse Lääne prefektuuri haldusalasse jäävates kauplustes 19. detsembrist.

Loodame, et nii teie kui ka teid ümbritsevate noorte jõulud ja aastalõpp saavad olema rõõmsad. Seejuures püüdke mõelda ka oma vastutusest noorte ee, et piirata noorte alkoholitarbimist ja takistada alkoholi kättesaadavust.

Sirli Seegar
Lääne prefektuuri ennetusspetsialist