Tarbijakaitseametnik annab nõu, kuidas enne kasutatud auto ostmist veenduda, et auto on ikka lubatud töökorras ja uus omanik petta ei saa. Kõige ohtlikum on auto peidetud avariilisus — sellele viitab näiteks nahaga kaetud armatuurlaud.
Ilmselt seisab paljudel värsketel autojuhtidel ees oma auto ost. Samuti võib juba staažikail autojuhtidel ja –omanikel tulla ette olukordi, kus on vaja oma neljarattaline sõber uue vastu vahetada.
Väga levinud on uue auto asemel kasutatud sõiduki ostmine, sest nii tuleb odavam. Ka kasutatud auto ost on suur väljaminek, seega peaks oma vajadusi ja võimalusi hoolikalt kaaluma. Just kasutatud autot ostes tuleks olla eriti tähelepanelik, et mitte petta saada või, mis veelgi hullem, oma elu ja tervist ohtu seada.
Et hoiduda emotsiooni ajel tehtud otsusest ja olla teadlik ostja, tasub arvesse võtta alljärgnevaid soovitusi.
Automüüja peab olema usaldusväärne
Kui on kindel margieelistus ja auto valitud, on järgmine samm kontrollida müüja usaldusväärsust. Müüja tausta uurimiseks tuleks vaadata äriregistrist, kas autot müüb era– või juriidiline isik. Eraisiku käest osta on odavam, kuid eraisikutevahelisi vaidlusi lahendab vaid kohus.
Firmade kohta saab infot samuti äriregistrist, aga ka krediidiinfo kodulehelt. Eraisikust müüja puhul aitavad päringud internetis ja suhtlusportaalides, aga ka Krediidiinfo. Ettevõtte puhul võiks ostjas kahtlust äratada see, kui firma on tegutsenud väga lühikest aega, selle põhikapital on minimaalne, äriregistri kannetes on palju muudatusi ja firmal puudub koduleht. Kui eraisik pakub mitut autot, võib tegemist olla varjatud ettevõtjaga, ja tasub jällegi olla ettevaatlik.
Kui on soov osta kasutatud auto välismaalt, on hea teada, et auto ostu–müügilepingut ei tasu sõlmida välismaa eraisikuga. Eraisikult ostmisel ei laiene tarbijakaitsereeglid, sest tegemist ei ole kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepinguga, vaid kahe eraisiku vahelise tehinguga.
Välismaalt vahendajalt ostmisel peaks enne ostu kindlaks tegema, kas vahendajal on volitused auto edasimüügiks ja kuidas jaguneb vastutus võimalike probleemide korral ostja ja vahendaja vahel. Samuti peaks uurima, kas vahendaja on ostnud auto enda nimele ja kas ta müüb seda edasi juriidilise või eraisikuna.
Auto ajalugu on oluline
Järgmiseks tuleks kontrollida auto ajalugu. Eestist ostetava auto puhul saab Liikluskindlustuse Fondi kodulehelt vaadata, kas auto on osalenud avarii(de)s.
Auto andmeid saab kontrollida sõiduki tehasetähise ehk VIN–koodi alusel asjaomase margi esinduses, vajadusel tuleks seda teha koos omanikuga. Kui andmeid ei väljastata või varjatakse, ei tasu seda sõidukit osta. VIN–koodi ehk 17 tähest ja numbrist koosneva tehasetähise leiab auto ja selle dokumentide pealt.
Vaadata tasub ka suurte autoturgude portaale ja võrrelda Eestis pakutavaid autosid analoogsetega Euroopa Liidus (EL). Üldjuhul pärinevad kasutatud autod EL–i suuremailt turgudelt ja peaksid Eestisse toomisel pigem kallinema kui odavnema. Vältima peaks otse müügiplatsil tehtud nii–öelda eripakkumisi.
Auto peab olema tehniliselt korras
Ei tohiks unustada auto tehnilise korrasolekuga seonduvat. Müüjaga tuleks kokku leppida võimalikult pikk proovisõit, et saaks sõita ka maanteel. Nii saab teada, kas auto kisub, ujub või on tal midagi muud viga. Korrasoleku kontrolliks on kindlaim viia auto lähimasse sama margi esindusse. Kahtlusi peaks tekitama, kui müüja soovitab teha tehnilise ülevaatuse ühes konkreetses kohas. See võib viidata võimalikule kokkumängule.
Autot üle vaadates on vaja pöörata tähelepanu selle üldisele seisukorrale, dokumentidele ja võimalikule avariilisusele. Jälgima peaks sõiduki kulumisastet, kontrollima selle mõõteriistade ja muude seadmete korrasolekut.
Kogu auto tehnilise seisukorraga seonduva teabe peaks automüüja ostjale andma kirjalikult. Suulist teavet on hiljem väga raske tõendada.
Peidetud avariilisus on suurim oht
Kõige ohtlikum on auto peidetud avariilisus. Et seda avastada, tuleks kontrollida tihendite ääri, et leida märke ülevärvimisest, samuti otsida plastdetailidelt pragusid, mis viitavad paksule pahtlikorrale. Veel peaks vaatama, kas uste ja muude keredetailide vahed on ühtlased. Oluline on teada, et raskele avariile ja selle tagajärgede kõrvaldamisele viitab auto nahaga kaetud armatuurlaud.
Auto teenindusraamatusse kirjutatut ei tasu võtta puhta kullana, sest raamat võib olla võltsitud. Auto läbisõitu võiksid tõendada arved teeninduse, vahetatud varuosade ja remondi kohta.
Autoostust peaks jääma jälg
Kui eeltöö on tehtud ja läheb autoostuks, tuleks hilisemate probleemide vältimiseks kindlasti sõlmida kahes eksemplaris kirjalik ostu–müügileping, kus on fikseeritud auto müüja, hind, sõiduki andmed, lisavarustus ja seisukord, läbisõidu näit. Lepingusse tuleks kirja panna kõik, milles ostja ja müüja omavahel kokku lepivad.
Välismaalt autot ostes on leping enamasti võõrkeelne. Seetõttu peaks ostja enne lepingu sõlmimist veenduma, et on kõigest õigesti aru saanud. Ei tasuks ka unustada, et välismaalt autot ostes pole auto maksumus mitte ainus kulu, vaid sellele lisanduvad näiteks transpordi– ja kindlustuskulud.
Võimalusel tuleks tasuda pangaülekandega, nii jääb tehingust jälg ja võimalikke vaidlusi on hiljem palju lihtsam tõendada. Jälgima peaks, kes on raha saaja: kas lepingus olev isik ja müüja on ikka samad. Müüja peab andma ostjale sõiduki ostu eest tasumist tõendava dokumendi.
Autoostuga ei maksa kiirustada
Kokkuvõttes — ei tasu esimest meeldiva välimusega autot pimesi ja kiirustades osta. Pigem kontrollida rohkem kui vähem. Seejuures oleks hea kaasata protsessi tuttav autoasjatundja ja võimalikult vähe müügijuttu uskuda. Kui miski tundub kahtlane, on targem sõiduk ostmata jätta.
Soovitused kasutatud auto ostmisel
• Ära lähtu auto ostmisel emotsioonidest.
• Kontrolli automüüja tausta.
• Kontrolli auto ajalugu ja tehnilist korrasolekut.
• Ära usalda vaid auto teenindusraamatut, see võib olla võltsitud.
• Sõlmi alati kirjalik ostu–müügileping.
• Võimalusel tasu auto eest pangaülekandega.
• Kui miski tundub kahtlane, jäta auto parem ostmata.
Kadri Paul
Tarbijakaitseamet
