Septembrist kehtib Martna vallas esimest korda korraldatud kohustuslik jäätmevedu, mis on välja vihastanud hulga kohalikke inimesi.
Kui üle 1500 elanikuga omavalitsustes on korraldatud jäätmevedu Eestis kohustuslik, siis alla 1500 elanikuga vald nagu Martna võib, aga ei pea prügivedu korraldama.
Kui korraldatud jäätmevedu ei ole, vastutab iga elanik oma prügi käitlemise eest ise. Sel juhul aga puuduvad omavalitsusel hoovad kohustada või kontrollida, kas inimesed ikka annavad oma jäätmed seadusekohaselt ära.
1. septembrist kehtibki Martna vallas korraldatud jäätmevedu, mida teostab Eesti Keskkonnateenused AS.
„Oleme osalenud korraldatud jäätmeveo ühishankes varemgi, kuid see on kahel korral nurjunud. Seekord oli ühishange edukas,” selgitas Martna vallavanem Tiiu Aavik.
Aaviku sõnul läks jäätmevedu vallas tänu hankele odavamaks.
Väikseima, 80–liitrise konteineri ühe tühjenduse hind on nüüd 2,52 eurot, varem oli see 7,34 eurot. Kui tellida kõige harvem jäätmevedu, kord 12 nädala tagant, siis tuleb maksta 84 senti kuus, tõi Aavik näite.
Ta lisas, et kui inimesel ei ole isiklikku konteinerit, lisandub prügiveohinnale selle rent. Näiteks 80–liitrise konteineri puhul 1,73 eurot kuus.
Valla pensionärid on aga sellest hoolimata rahulolematud.
Pensionärid kinnitavad, et neil jäätmeid ei teki
Prügivedaja saatis uue, kohustusliku jäätmeveolepingu ligi 530 inimesele. Jäätmeveost vabastuse avaldusi esitati Aaviku sõnul üle 200, vabastuse on saanud umbes 170 isikut.
„Meie valla territooriumil on väga palju suvilaid, mida kasutatakse lühiajaliselt või mis seisavad päris tühjalt. Samuti on sõlmitud palju ühiskonteineri kasutamise kokkuleppeid,” selgitas Aavik vabastuste rohkust.
Üks, kes Martna vallavalitsuselt jäätmelepinguvabastust taotles, aga sai äraütleva vastuse, oli pensionär Artur Nitov.
„Mul ei ole jäätmeid. Toidujäägid lähevad loomadele. Paberit isegi ei jätku, sest jõuan tellida ainult ühte ajalehte. Tunnen ennast vallavalitsuse poolt ahistatuna,” ütles ta.
Martna elaniku Lii Tee sõnul on sellesarnane mure mitmel pensionäril. „Tean kolme–nelja sellist inimest. Pöördusid vallavalitsusse, aga vabastust ei saanud,” ütles ta.
„Üks naine ütles, et tal, üksikul inimesel, kulub üks leib nädalas ja sellest järele jääva kilekoti sisse pakib ta õunad ja paneb lapsele linna kaasa,” tõi Tee näite.
„Üks mees vandus, et kurat, kas nüüd peab hakkama prügi ostma, et oleks, mida konteinerisse panna,” lisas Tee.
Väheste jäätmetega naabrid saavad ühineda
Vabastust ei saa ja korraldatud jäätmeveolepingu peavad sõlmima need taotlejad, kes elavad või tegutsevad aasta ringi kohapeal.
„Kui tõesti tekib väga vähe jäätmeid, on vallavalitsusel ettepanek sõlmida naabrite vahel ühiskonteineri kasutamise kokkulepe, mis tähendaks, et mitu peret saab oma jäätmeid panna ühisesse konteinerisse ja kannavad ühiselt ka jäätmeveo kulud,” soovitas Aavik.
„Niisuguseid kokkuleppeid on vallas sõlmitud üsna palju ja see rahuldab kõikide osapoolte huve, vähendab veelgi jäätmeveo hinda ühe isiku kohta ning on kooskõlas seadusega,” lisas vallavanem.
Pensionäre aga see võimalus ei rahulda, sest küsimus on nende hinnangul põhimõttes.
Samal teemal
Keda võib jäätmeveost vabastada?
Korraldatud jäätmeveo tingimustes loetakse veopiirkonnas elav või tegutsev isik korraldatud jäätmeveoga liitunuks sellest hoolimata, kas ta on sõlminud jäätmeveolepingu või ei ole ta seda teinud.
Jäätmeveoga liitumisest vabastamine on äärmuslik erand. Vallavalitsusel on õigus korraldatud jäätmeveoga liitumisest tähtajaliselt vabastada isikud, kes ei ela või ei tegutse kinnistul, isikud, kes on sõlminud jäätmekonteineri ühiskasutamise kokkuleppe, ja isikud, kelle kinnistu piir asub kaugemal kui 500 meetrit omavalitsuse või riigi hooldatavast teest või kelle õuealale on jäätmeveoautoga ligipääs raske või puudub.
Vabastus antakse isiku avalduse alusel, milles ta peab nimetama asjaolud, mis võimaldavad vallavalitsusel vabastust anda. Kui selgub, et esitatud andmed on ebaõiged, võib vallavalitsus vabastamise otsuse tühistada.
Tiiu Aavik
..prügi eest vaid ikka transporditeenuse eest.
käid oma transpordi ja rahaga poes leiba ostmas, kaupmees küsib ju leiva eest raha, kuna see on kaup. nimetame siis leiva prügiks ja küsime kaupmehelt leiva tasuta ja pealekauba veel talt poeskäimise eest trenspordi raha ka ainoke, siis oleks nagu õiglane see asi
Mina olen isiklikult väga rahul selle nõndanimetatud korraldatud jäätmeveoga. Maal talus pole kunagi olnud võimalust oma prügi kusagile ära anda, nõnda on aastatega kogunud kõiksugu hunnikuid kõrvalhoonetesse ja metsa alla. Meie vallas algas jäätmevedu juba päris hea mitu aastat tagasi. Meil on iga kord konteiner täis ja lisaks veel prügikotte juurde pandud, sest seda aastakümnetega kogunenud kraami saab veel aastaid kokku koguda ja jupp haaval ära anda. Leian, et mingi 4 eurot kvartalis pole küll nii suur summa, et selle pärast peaks siin vaidlema. Kui peaksin ise seda prügi oma autoga prügilasse tassima, siis maksaksin bensiini eest hoopis rohkem isegi… Loe rohkem »
jahuda sellest prügist. Tiiu tubli talutütreke, las toimetab oma parema arusaamise järgi.
on nii,et prügi eest tuleb hoopis inimestele maksta,sest prügi on kaup.Kui prügiveofirmad ei taha maksta,siis jätame prügi endale.Alles oli uudis,et Eesti Energia tõi suure laevatäie prügi Iirimaalt,millega saab Väos kütta nädala jagu,kas ta sai sealt prügi ilusate silmade eest-võib ju välja arvestada kasumi,mis ta saab nädalase Väo elektrimüügi eest.Nii,et penskarid pole sugugi nii lollid,et mitte aru saada,et neid röövitakse päise päeva ajal,aga pr.Aavkul on võim nüüd jälle käes ja laseb pitsitada penskareid ,kuis prügifirma jaksab
Martna Vallavalitsusele! Prügivedu läks odavamaks. Aitäh!
Pensionärid lõpetagu valetamine ja hakaku oma prügi eest maksma! Mille poolest te, Martna penskarid, linna omadest vaesemad olete, et teilt lillekestelt ei tohi prügi eest raha küsida? Meie maksame prügi eest ja peate maksma ka teie.
tundub, et ka nupust nikastanud
Tundub, et mõnele läks korda.