Novembris jätkus keskmise tarbijakorvi hindade alanemine,see oli 0,4 protsenti eelmise kuuga võrreldes. Aastainflatsioon jäi 1,5 protsendile, nii nagu oli ka oktoobris.
Seega on viimastel kuudel inflatsioon väga kiiresti alanenud – arvatavasti siiski pigem ajutiste kui püsivamate tegurite toimel. Eurotsooni inflatsiooniga võrreldes on inflatsioonimäärade vahe Eestiga vajunud ebatavaliselt väikeseks.
Viimasel kolmel kuul on odavnenud toidu, väljas söömise ja kütuste hinnad. Detsembris on kütuse hind taas tõusnud, mis suurendab inflatsiooni.
Eluasemekulutused aasta keskelt alates enam kallinenud ei ole, on vaid kõikunud keskmise ümber. Järgmisel aastal on võimalik, et eluasemekulud langevad, ilmselt hoiavad inflatsiooni madalana ka energiahinnad. Uue aasta inflatsiooniprognoos on 2 protsenti.
Novembri jooksul alanesid esmatarbekaupade ja -teenuste hinnad: toit, eluase ja transport. Seega jäi muude tarbimiskulutuste tarvis rohkem raha kätte. See omakorda soodustas sisemaiste hindade inflatsiooni. Sisemaistest hindadest alanesid novembris sideteenuste javäljas söömise hinnad.
Aastast inflatsiooni on vähendanud eelkõige kütuste ja side odavnemine võrreldes eelmise aastaga, veidi vähemal määral ka tasuta kõrgharidus.
Kui välismaalt toodud kaupade hinnad on langenud, siis sisemaised kaupade ja teenuste hinnad on jätkuvalt tõusnud. See aitas kaasa ettevõtete kasumi paranemisele III kvartalis. Kasum suurenes enim sisetarbimisega seotud sektoreis: kaubandus-, kinnisvara- ja energeetikaettevõtteis.
Et muud sisendid peale tööjõu enamasti imporditakse ja nende hinnad olid III kvartalis languses, aitas see suurendada kasumeid ja puhast lisandväärtust.
Tööjõu kallinemine III kvartalis ei mõjutanud kasumeid negatiivselt. Kuigi keskmise palga kasvu kiirenemine III kvartalis oli märgatav, suurenes palgakulu veidi kiiremas tempos – võrreldes varasemate kvartalitega 9 protsendilt 10 protsendile. Samas pole müügitulu kasvutempo kiirenenud. Puhta lisandväärtuse kasv kiirenes III kvartalis 8 protsendile, eelmises kvartalis oli see 4 protsenti.
Et kasumid kolmandas kvartalis pärast eelmise kvartali kahanemist taas kasvasid, on märk majanduse pöördumisest paremuse poole. Samuti parandab see ettevõtete investeerimisvõimekust. Investeeringud suurenesid III kvartalis 14 protsenti aastatagusega võrreldes. Ka see on üks positiivne märk.
Kuigi ühe kuu andmete põhjal on vara veel hõisata, olid majandusseisu näitajad oktoobris üpris head. Nii tööstus kui ka jaekaubandus näitasid 7protsendilist kasvu, mis tähendab nii sise- kui ka välise tarbimise kasvu. Oktoobris suurenes töötleva tööstuse eksport 5 protsenti ja eelmiste kuude madalseis pöördus kasvule.
Jätkuvat kasvu peaks toetama viimastel kuudel jõudsalt paranenud Rootsi ja Saksamaa tööstuste kindlustunde indikaatorid. Positiivseks märgiks on ka töötleva tööstuse kasumi kasv III kvartalis, mis võib märkida pööret paremusele. Siiski on töötleva tööstuse kasum viimaste aastate jooksul olnud hüplik ja seda pole veel murtud.
Jaekaubanduse mahu suurenemisele aitas kaasa nii inflatsiooni alanemine kui ka palkade kiire kasv. Kolmanda kvartali keskmise palga kasv oli tervelt 8,8 protsenti. Samas oli III kvartali palgakasvus ka ajutisi komponente, mistõttu IV kvartalis võib see veidi väiksemaks jääda. Kokkuvõttes ootame jaekaubanduses aasta lõpus samasuguse kasvu püsimist.
Ruta Arumäe,
SEB majandusanalüütik
