Pühkimata korstnatest ning hooletusest ahju kasutamisel saab aastas alguse üle 200 tulekahju.
Päästeameti andmetel oli möödunud aastal 108 hooldamata küttekehast alguse saanud tulekahju, hooletust kütmisest sai alguse 117 põlengut ning nendes hukkus ka üks inimene. If Kindlustusele laekub aastas keskmiselt 200 teadet tulekahjude kohta, neist ligikaudu 20 protsenti on alguse saanud küttekehast või korstnast.
Paljud tuleõnnetused saavad alguse näiteks sellest, et ahjuesisele põrandale ei ole paigaldatud tulekindlat materjali ning praokil ahjuuksest välja kukkuvad kuumad söetükid süütavad põranda. Samuti on olnud juhtumeid, kus kuum tuhasahtel tühjendatakse plastämbrisse või sootuks kilekotti ning taasd on kahjutuli valla.
Puhastatud korstnal on kaks väga olulist tulemust: esiteks tagab see oluliselt säästlikuma kütmise ning teiseks tagab see turvalisuse, sest pühkimata korsten on väga suur ohuallikas tulekahju tekkeks.
Viis põhilist punkti, mida on oluline kütmise juures meeles pidada:
1. Õige kütus – tuleb kasutada konkreetsele küttekehale mõeldud kütust ning mitte põletada ahjus prahti.
2. Õige kogus – tuleb kasutada ettenähtud koguses kütust, klassikalise ahju rusikareegel on üks sületäis (4–5 halgu) korraga.
3. Regulaarne kontroll ja puhastamine – korstnat ja lõõre tuleb puhastada vähemalt kord aastas, samuti tuleb hinnata küttesüsteemi korrasolekut. Puhastamata küttesüsteemides on küttekadu 20–40 protsenti.
4. Põlemisprotsessile tuleb tagada hapniku juurdepääs – õige sooja saamiseks on vajalik piisav hapniku juurdepääs, vaevu hingitseva tule puhul on küttekadu kuni 70 protsenti.
5. Õigeaegne siibri sulgemine – siiber tuleb sulgeda alles siis, kui sütel ei ole enam leeke. Varem sulgemine on ohtlik ning ruumi imbub mürgine vingugaas (CO).
Kolm aastat kehtinud tuleohutuse seadus sätestab, et eramus tohib neli aastat ise korstnat pühkida, viiendal aastal tuleb kutsuda kutsetunnistust omav korstnapühkija. Kütteseadmest alguse saanud tulekahju järel ei nõua If Kindlustus korstnapühkija ametlikku akti, kuid korstnad ning küttekehad peavad olema hooldatud.
Kellel aga töövahendid ning oskused puuduvad, soovitame leiab korstnapühkijate kontaktid Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt.
Rain Porss
If Kindlustuse kommunikatsioonijuht
Leo Kalme,
Eesti Korstnapühkijate Koja nõustaja-korstnapühkija-meister
