Tänavusel karujahihooajal küttisid jahimehed Eestis 37 karu ehk kolm looma vähem kui limiit lubas.
Jahimehed lasid 1. augustist 31. oktoobrini kestnud hooajal limiidi täis peaaegu kõigis maakondades, vaid Harjumaal kütiti kaks ja Raplamaal üks karu limiidist vähem, ütles esmaspäeval BNSile keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil.
Kõige enam ehk seitse karu lasid jahimehed Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal lasti kuus, Tartu- ja Jõgevamaal viis, Harju- ja Järvamaal neli, Põlvamaal kaks, Lääne-, Pärnu-, Rapla- ja Viljandimaal kütiti kõigis üks karu.
Männili sõnul näitas karude arvukus tänavu väikest langust. “Seetõttu tõmbasime limiiti veidi tagasi,” lausus Männil. Tema sõnul kostis mõnelt poolt ka nurinat, et tahaks rohkem lasta.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles esmaspäeval BNSile, et suurkiskjate küttimismahtude määramisel peaks rohkem usaldama jahimehi ja jahindusnõukogude soovitusi. “Jahimeeste käest küsitakse seireandmeid, aga samas neid ei usaldata. Jahindusnõukogudesse kuuluvad erinevate valdkondade esindajad, kes vaatavad suurkiskjate teemat laiemalt,” lausus Korts.
Kortsu sõnul ei peaks jahinduses arvestama vaid bioloogilisi parameetreid, vaid ka sotsiaalseid aspekte. “Elupaikade bioloogiline mahtuvus võib olla suurem kui majanduslikult ja sotsiaalselt on mõistlik. See kehtib võrdselt nii suurkiskjate kui ka sõraliste kohta,” selgitas Korts. “Sotsiaalne aspekt tähendab ka seda, et arvukuse reguleerimisega tegelevad eelkõige kohaliku kogukonna esindajad. Kui ulukite arvukus on näiteks ebamõistlikult kõrge ja tekivad suured kahjud, siis see loob soodas pinnase kogukonnas pingete tekkimiseks.”
Eelmisel aastal tohtisid jahimehed küttida kuni 60 karu, tegelikult kütiti neid 55.
