Haapsalu Tagalahe seisukord on halvenenud

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Foto: Arvo Tarmula
Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu Tagalahe seisukord on viimase paari aastaga muutunud halvast väga halvaks, selgus mullu tehtud uuringutest.

Keskkonnaameti veemajanduse koordinaator Marika Tamm selgitas, et mullu võeti Tagalahest keemilisi proove. Kui neid võrreldi 2010. aastal kinnitatud Haapsalu Tagalahe seisundiga, selgus, et olukord on halvenenud.

„Tagalahes on suur sisekoormus. See tähendab, et sinna põhja on kogunenud muda, lämmastik ja fosfor,” selgitas Marika Tamm.

Keskkonnaameti Saare–Lääne–Hiiu osakonna juhtaja Kaja Lotmani sõnul on Tagalahe seisundi halvenemine tingitud eelkõige maakerkest ja veehulga vähenemisest. Et sinna reostust juurde voolaks, pole täheldatud, ka Haapsalu Veevärgi puhastid on üle kontrollitud.

Tamme sõnul pole Tagalahe olukorra parandamiseks lihtsaid lahendusi. Mõned aastad tagasi Väikese viigi puhul kasutatud variant, kus viik tühjaks pumbati ja puhastati, ei tule projekti kalliduse tõttu ilmselt kõne alla. Peale selle tuleb Tagalahe puhul arvestada mudamaardlate ja Silma looduskaitsealaga.

„Muda liigutamisega võivad jälle nitraadid eralduda ja see võib olukorra veel hullemaks muuta,” ütles Kaja Lotman.

Marika Tamme sõnul peaksid eksperdid nüüd varasemad andmed ja uuringute tulemused üle vaatama ning pakkuma välja alternatiivid koos maksumusega.

Haapsalu Tagalaht on Eesti rannikumere lahtedest kõige hullemas seisus. Läänemaal kummitavad Tagalahega sarnased probleemid ka Vööla merd.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
6 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
neo
10 aastat tagasi

Vee liikumisele aitaks kaasa Salajõe ja Riimi ühenduse loomine/puhastamine, sealt Saunja lahte ja Tagalahte

kahju
10 aastat tagasi

tegelikult on väga kurb seda lugeda 🙁

Ahto
10 aastat tagasi

Tuleb loominguliselt asjale läheneda. Mis meil teada on ? 1. Vett on vähe ja järjest vähemaks jääb 2.vesi ei liigu. Tuleb kirjutada mitmetahuline projekt .Esimese ettapina rajada sild Õsterby-Bürgermeistri holm. Silla külge projekteerida mingid täiesti uudse tehnoloogiaga veevahetid -regulaatorid -filtrid -andurid-lüüsid -klapid- midaiganes. Põhiline ,et need oleksid öko ja töötaks tuule või päikese jõul. Mida me saame sellest . Noarootsiga korraliku ühenduse . Läänemaale tööd ja raha. Palju uusi turiste ,kes seda leiutist vaatama tulevad. Kindlasti muutub ka tagalahe vesi natuke paremaks 🙂
Tegelikult võiks kaaluda siiski Väikese Viigi ja Tagalahe vahele kanali kaevamist (~120m)

veliks pendel
10 aastat tagasi
Reply to  Ahto

tagalaht tuleb kinni ajada, saab mudalombist lahti, noarootsist saab siis kuiva jalaga otse haapsallu, tekkinud maale saab rajada kas riisipõllud või elamumaad, linn saab kõva lahmaka maad juurde, rahvas ei pea haapsalu asemel ridalast ehitamiseks maad otsima, kui vaja võib jätta pika ja laia kanali, mis jõuaks hara lahte välja ja noarootsi muutub saarekssilma kanti jääv mudalomp võib jääda, ehk ostab mõni pankur selle ära,

mm
10 aastat tagasi

Aastaid tagasi oli päevakorral Hara lahe ühendamine ,läbi järvede Suanja lahega vaja veel natuke keavata (Noarootsi mehed ühendasid Hara lahe Vööla merega,) saaks vee käima ja ehk muutuks olukord paremaks, kui muidugi putuka teadlased pidurit ei pane .Lisaks saaks ehk ka väike paatidega otse harast Haapsallu.

to mm
10 aastat tagasi
Reply to  mm

no kas sa näed, mis kõik päeva koral on olnud. Ma hiljuti käisin Noa rootsis, põld seal mingi kanalit.