Tulekustuti kontroll usalda spetsialistile

Tsiteerides erialaspetsialisti — tulekustuti kontroll ei seisne üksnes kustuti koputamises kummihaamriga, sest pelgalt koputamine ei näita, kas kustuti on ka tulekahju korral töökorras.

Sageli unustatakse, et lisaks vaatlusele ja kontrollile vajavad tulekustutid teatud aja möödudes ka hooldamist. Hooldusvajaduse peab vaatluse käigus oskama välja selgitada tulekustuti omanik ja isik, kelle poole kustuti kontrollimiseks pöördutakse.

Loomulikult jaguneb nii ka vastutus — kui tekib tulekustuti kasutamiseks vajadus, võib kindel olla, et see on ka töökorras.

Tulekustuti hooldus eeldab erialaseid teadmisi, spetsiaalseid töövahendeid ja vajalikke materjale, näiteks vahetatakse välja ka tulekustutusaine.

2010. aasta septembris jõustunud tuleohutuse seadus ei nõua tulekustuti kontrollijalt vastavat registreeringut majandustegevuse registris, vaja pole ka lepingulist suhet vastutava spetsialistiga. See tähendab, et seadusandja peab tulekustuti kontrolli lihtsaks protseduuriks, mille läbiviimine ei eelda kõrgeid erialaseid teadmisi ega vastavate töövahendite olemasolu.

Seega võib tulekustuti kontrolli läbi viia igaüks, kes järgib siseministri määruse „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ § 10 nõudeid:

1) pealdise loetavuse kontrollimine ja vajadusel pealdise uuendamine;
2) päästiku, ventiili ja plommi visuaalne kontrollimine;
3) tulekustuti rõhu kontrollimine (välja arvatud süsihappegaaskustutil);
4) süsihappegaaskustuti puhul tulekustuti kontrollkaalumine;
5) pulberkustuti puhul tulekustutuspulbri voolavuse kontrollimine;
6) vooliku kontrollimine;
7) kere väline vaatlus;
8) tulekustuti vastavuse kontrollimine eelpoolnimetatud määruse §-s 3 sätestatud nõuetele;
9) tulekustuti varustamine kontrollilipikuga.

Kuigi pealtnäha tundub asi lihtne, siis päris nii see pole. Tulekustuti vajab hooldamist vastavalt vajadusele ja kindlasti iga kasutamiskorra järel, kuid mitte harvem kui tootja poolt ette nähtud.

Kui tootja pole hoolduse sagedust ette näinud, hooldatakse vesi– ja vahtkustuteid iga viie aasta järel, teisi tulekustuteid iga kümne aasta järel (sellise sagedusega hooldatakse ka kõige rohkem levinud pulberkustuteid).

Hooldatud tulekustuti varustatakse hoolduslipikuga, millele märgitakse ka järgmise hooldamise aasta ja kuu. Tulekustuti kontrollija peab kindlasti hoolduslipikule märgitud info üle vaatama.

Minu kirjutise eesmärk pole üles kutsuda ise tulekustutit kontrollima, vaid vastupidi, arvan, et tulekustuti on igati vajalik abivahend, mille korrasoleku tagamine jätke võimalusel erialaspetsialistide pärusmaaks.

Jaak Jaanso,
päästeameti Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhataja