Tänavune riigieksamite pingerida üllatas. Aastaid pingerea esimese 20 seas trooninud Haapsalu gümnaasium langes edetabelis 57 kohta. Läänemaa parimaks osutus koolivõrgureformi järgi kadumisele määratud Taebla.
Aastad pole vennad ja lennud on erinevad, kuid stabiilse keskmikuna on Taebla gümnaasium 2011. aastast peale teinud läbi märkimisväärse tõusu 176. kohalt 75. kohale.
Lihula on aastaid paiknenud 200 piiril Eesti kehvemate riigieksamitulemustega gümnaasiumide seas. 2011. aastast aga on Lihulagi hakanud tasapisi tõusma, kerkides 217. kohalt 151. kohale, sealt edasi 149. kohale.
Kui Haapsalu (ja ka Wiedemanni) gümnaasiumi tänavust langust võib pidada juhuseks — kehv lend, muudatuste aasta, kaks kooli ühe katuse all, teadmatus, mis saab edasi —, siis Taeblat ja Lihulat juhuseks pidada ei saa. Mõlemad koolid ütlesid, et heade eksamitulemuste taga pole muud kui stabiilne järjepidev töö.
Taebla on järjepidevalt silma torganud stabiilse õpetajaskonna, oma kooli kasvandikest gümnasistide ja ka stabiilse õpilaste hulgaga. Lihulat vahepeal raputanud tõmbetuule aeg on läbi, õpetajad ei vahetu iga paari kuu tagant, ilmselgelt pole tähtsusetu, et just 2011. aasta sügisel alustas Lihulas tööd uus direktor.
Koolivõrgureformi seisukohalt on raske vastu vaielda Taebla kooli direktorile Jaanus Mägile: kuni on lapsi ja õpetajaid, ei ole mõistlik sulgeda maagümnaasiumi ainuüksi sellepärast, et see ei paku valikuvõimaluste virvarri.
