Teise kvartali kohta avaldatud andmed näitavad tehnilist majanduslangust, mis on kestnud terve esimese poolaasta. Langus jäi 0,1 protsendi kuni -0,2 protsendi piiresse (eelneva kvartaliga võrreldes), mis on sisuliselt majanduse paigalseis.
Suurem pilt selle hangumise kohta on see, et Euroopa Liidu tõukefondide kasutamises on sel ja järgmisel aastal paariaastane auk. Kuna Eesti majandus on Euroopa rahast päris suures sõltuvuses, siis avaldab selle vähenemine kahtlemata päris märgatavat mõju ka majanduskasvule. Seda me neist SKP numbritest ka näeme.
Lisaks suurele pildile sealt seest ka detaile otsides – teiseks kvartaliks oli majanduskasvu veduritest alles jäänud vaid eratarbimine. Ülejäänud nõudlus on valdavalt ära kukkunud või vähenenud. Nii riigipoolne investeeringunõudlus välisnõudlus, kui ka erasektori investeerimisisu.
Investeeringute osas oli teises kvartalis olukord veidi parem kui esimeses ehk siis langus ei olnud enam nii sügav. Teisalt muutus kehvemaks teenuste eksport, mis tõmbas teise kvartali kasvu allapoole. Tööstusharude poole pealt oli vastavalt kannatajaks veonduse ja laonduse sektor. Läbi Eesti veetav transiit järjest väheneb ning mõjutab ka kogu majanduskasvu läbi sellega seotud sektorite. Osaliselt on sama kütusetransiidi vähenemine ka ekspordinumbrite vähenemise taga, ka ekspordist moodustab kütus päris märgatava osa. Ekspordi nõrkus on tuntav ka mujal sektorites, sealhulgas Eesti ekspordis tooni andvate masinate ja seadmete ja metallide osas. Muidugi ei lähe mitte kõigil eksportijatel ainult kehvasti. Osal väiksematel harudel läheb isegi päris hästi – näiteks puidu ja puitmajade ekspordil. Ja ka tekstiili, paberi ja toidukaupade ekspordil. Siiski, kõiki sektoreid kokku lüües on eksport olnud kahel järjestikusel viimasel kuul languses, juulis oli langus 10 protsenti.
Ilmselt jäävad ekspordimahud allapoole eelmise aasta taset ka järgmistel kuudel. Sest latt, kust üle hüpata (baas), on juba märksa kõrgemal ja pikemat latti, mille abil hüpata (välisnõudluse kasvu), pole ka veel kusagilt võtta. Seega jääb ekspordi panus majanduskasvu ilmselt aasta lõpupoole nõrgemaks, kui see oli aasta esimeses pooles. Ja aasta esimeses pooles oli tegelikult ekspordi panus suhteliselt hea. Vähemasti tasakaalustas ekspordi kasv kiireneva eratarbimise poolt veetud impordi kasvu ja teises kvartalis jäi veel natuke ülegi. Seda pole juba mitu kvartalit juhtunud.
Välisnõudluse kasvu poolest jäi 2013. aasta esimene kvartal kõige kehvemaks. Teises kvartalis on kasv veidi paranenud. Paranemine on toimunud eelkõige Soome ja Saksamaa majanduslanguste vähenemise tõttu. Soome majandus lõpetas teises kvartalis kahanemise ning suurenes 0,2 protsenti. Teisalt aga ei kasva enam varem paremat kasvu näidanud Rootsi majandus, mis langes teises kvartalis 0,1 protsenti. Seega oli Eesti oma põhjanaabritega teises kvartalis väga sarnases seisus ehk siis seisis sisuliselt paigal. Järgmise kolme kvartali välisnõudluse aastakasvu osas on prognoosid sarnased teisele kvartalile ehk kiirenemist ei ootaks.
Saksamaa on viimase kvartali jooksul näidanud kõige enam kosumismärke. Loodetavasti on see alguseks kogu eurotsooni taastumisele, mis millalgi järgmisel aastal ka meile vaikselt jõuab. Aga praegu, nagu juulikuistest ekspordinumbritest ka paistab, on Eesti väliskaubandusele otsesem mõju viimase aja Venemaa majanduse aeglustumisest. Eksport on kahanenud praktiliselt kõikidesse riikidesse, sealhulgas kõige rohkem Venemaale. Vaid eksport Lätti kasvab veel rõõmsalt (21 protsenti), niikaua kuni lätlased muu maailma hädasid ignoreerida üritavad ja iseenda tarbimist ülal hoiavad.
Tegelikult ongi see teine praeguse aja märksõna, et olukord sektoriti on väga erinev. Mitte ainult ekspordis ei ole ühed sektorid kasvus ja teised languses, vaid ka majanduses laiemalt. Ligi kolmandik majandusest on majanduslanguses, teine kolmandik kasvab ning kolmas kolmandik kidub seal vahepeal, mistõttu on ka näiteks palgatõusu teemad osale ettevõtetest rohkem mureks kui teistele.
Mis siis teiseks poolaastaks edasi? Kas eratarbimine suudab ainsa vedurina ka jätkata? Teises kvartalis selle kasv kiirenes võrreldes varasematega. Teiseks poolaastaks paistab olevat potentsiaali küll eratarbimise kasvu jätkumiseks, kuid kiirenemiseks enam eriti mitte.
Kokkuvõttes – uute ja korrigeeritud numbrite valguses paistab meie SKP kasvu aastaprognoos 1,5 protsenti pigem optimistlikku serva jäävat. Nagu seda ka selle prognoosi valmimise aegu öeldud sai.
Ruta Arumäe,
SEB majandusanalüütik
