Kristiina Ojuland, Euroopa parlamendi liige
Pärast Gruusia sõda on maailm muutunud. Seda, mida Condoleezza Rice ei tahtnud tollal uskuda, sai ometi tõeks. Venemaa ründas oma naabrit sõjaliselt. Ning fakt on see, et USA vaatas seda võimetult pealt. Tänapäevani on kaks Gruusia territoriaalset üksust, Abhaania ja Lõuna-Osseetia, Venemaa poolt okupeeritud. On küsitud, et kas selles on tänapäeva maailma kontekstis midagi üllatavat. Näideteks tuuakse Afganistani, Iraagi, Liibüa ja Mali operatsioone, kus Lääs on kas mingi rahvusgrupi, poliitilise liikumise või laiemalt tsiviilühiskonna kaitseks ette võtnud sõjalisi operatsioone. Ka Venemaa on leidnud enda jaoks ettekäänded, miks ta Gruusiat ründas ja tunnustas kahte enda poolt okupeeritud territooriumi rahvusvahelise õiguse subjektidena. Gruusia puhul ei maksa unustada, et tegemist on Euroopa Nõukogu liikmega, kes taotleb NATO liikmestaatust ning on teatanud oma selgest kursist ühineda Euroopa Liiduga. Ka Venemaa kuulub Euroopa Nõukokku ja ometi ei takistanud see rünnakuid kaasliikme vastu. Mis tähendab seda, et miks ei võiks sama korduda mõne teise Euroopa Nõukogu liikme vastu.
Kuigi Eesti ei ole mitte ainult Euroopa Nõukogu, vaid ka NATO ja Euroopa Liidu liige, leidub Venemaal piisavalt kindraleid ja diplomaate, kes ühel või teisel põhjusel Eesti ja Balti riikide suunas tervikuna relvi täristavad. Praalitakse, et küll pidi Eesti okupeerimiseks Pihkva dessantdiviisist piisama, küll ähvardatakse viienda kolonni mässuga. Vahetevahel mõni Medvevdev teatab, et sellist ohtu pole. Aga Gruusiat ju ometi rünnati sellesama Medvedevi ajal?Endise Vene diplomaadi Mihhail Aleksandrovi hiljutine mõttevälgatus, et USA sõjalisele operatsioonile Süürias võiks vastata vägede sisseviimisega Balti riikidesse, leidis laialdast kajastamist. Eksdiplomaat viitas hiljem küll oma avalduse mittetõsidusele, kuna tegemist oli blogisissekandega.
Ajatabelit vaadates tuli Aleksandrovi avaldus ajal, mil Obama võõrustas Balti riikide presidente Washingtonis. Seega tegelikult mittejuhuslikult. Putini Venemaa püüab igati mõista anda, et Venemaa liitlase Süüria ründamine toob kaasa riske NATO kõige kaitsetumas nurgas, Balti riikides. Tegemist on küll ainult tühipaljaste ähvardustega, kuid see annab aimu sellest mõttemaailmast, mis Kremlis valitseb Putini tagasituleku järel.
