Altmõisa külalistemaja avamisest möödus reedel kümme aastat, sünnipäeva tähistati tagasihoidliku peoga pühapäeval.
„Sünnipäev tuli mõnevõrra üllatusena. Tööd on nii palju olnud aastate jooksul, et pole aega näpuga järge ajada. Augusti alguses avastasime. Sellepärast oli pidu lihtne, kodune – kutsusime neid, keda oluliseks pidasime ja pakkusime seda, mida iga päev. Oli tore ja armas,” rääkis Altmõisa külalistemaja perenaine Meeli Lokk.
Sünnipäevapeol oli kohal mees, kelle ideest Altmõisa külalistemaja omal ajal sündis: katoliku preester, sakslane Christoph Wremberk.
Ka Altmõisa omanik Johannes Cimmermann on sakslane. Seepärast järgib külalistemaja Saksamaal levinud bildungshaus’i (haridus- ja puhkemaja) eeskuju: korraldada kursusi, propageerida loodushoidu, järgida säästliku majandamise põhimõtteid, edendada kohalikku põllumajandust.
Olenemata omanike katoliiklikust taustast ei ole Altmõisa Loki sõnul otseselt ühegi usuvooluga seotud. „Majal on küll vaimne pool – oleme teinud meditatsiooniharjutusi, iga aasta on vaimsuse laager,” lisas perenaine.
Meeli Lokk rääkis, et kui külalistemaja tööd alustas, ei olnud sel fassaadi – tehti hiljem, Leaderi raha abil. Muus osas ei ole aga külalistemaja kümne aasta jooksul traditsioonilist remonti vajanud, kuigi näeb senini välja justkui uhiuus.
„Heli Tuksami maalitud seinad on siiani nii hästi vastu pidanud, nii värsked ja ilusad, et järgmised kümme aastat pole ka vaja seinu värvida,” rääkis Lokk.
Vaikselt areneb külalistemaja edasi aga kogu aeg. „Väiksed asjad, mis on meie jaoks suured,” rääkis Lokk ja tõi näiteks akende soojustamise ning uute köögiriistade ostu.
„Grupid on nii suured, et tarvis on suuremaid köögiriistu kui need, mis me alguses ette nägime. Kui ehitasime, ei osanud ju prognoosida inimeste hulka, kellele me üldse seda teeme. See on aja jooksul paika loksunud,” sõnas Lokk.
Altmõisa külalistemaja üks sümboleid on kodune toit. See ei tähenda kartulit ja kastet, vaid seda, et kõigi roogade valmistamiseks kasutatakse nii palju kui vähegi võimalik ise kasvatatud või naabreilt soetatud toorainet. „Iga toode ei pea olema öko sildiga, näiteks meie kanad pole ökomärgiga, aga nad on meie oma kasvatatud ja me kasutame toidu valmistamisel nende mune,” tõi Lokk näite.
Klassikaline toit, mida külalistemajas on pakutud selle avamisest peale, on Loki sõnul isetehtud müsli. „Retsept on veidi muutunud, läinud kergemaks, nii nagu inimeste soovid on ajas muutunud.”
Altmõisas tehakse viiendat aastat ise jäätist. „Ja kui maailmalõpp tuleb, on meil ainult lusikat vaja — nii palju moosi on keedetud!” sõnas Altmõisa perenaine Meeli Lokk lõpetuseks.
Altmõisa külalistemaja omanik on MTÜ Johannes Cimmermanni Altmõisa Selts. Külalistemaja haldab OÜ Altmõisa.
Vana karjamõisa juures tegutseb teinegi J. Cimmermanni Altmõisa Seltsile kuuluv osaühing: OÜ Altmõisa Põllumajandus. Kasvatatakse maasikaid, sõstraid, mustikaid, kartulit, juurvilja, maitsetaimi ning pakutakse heinaniitmisteenust.
Altmõisa külalistemaja tuntuim töö on iga suvi korraldatav maasikapidu.
