Suurem osa kontoritööst algab hommikul kell 9. Miks siis piinata lapsi ja alustada koolipäeva kell 8?
Koolialgus läheneb suure kiirusega ja õudusega mõtlen, et pean kohe–kohe hakkama tõusma hiljemalt kell 6.30, suvist kellakeeramist maha võttes kell 5.30 hommikul. Ja seda sellepärast, et laste kool algab 8.10.
Mõtlesin hoolega, kas tean mõnda eraettevõtet, kus alustatakse kontoritööga kell 8. Tean, et omavalitsused alustavad oma tööga kaheksa paiku, kuid eraettevõtete kontorid mitte. Eraettevõtja loogikast saan väga hästi aru — pole ju mõtet hommikust kohvitundi kinni maksta!
Paljud vaidlevad vastu, et eluaeg on kool alanud kell 8, lapsevanemal on turvalisem laps enne enda tööleminekut kooli ära saata, õpetajal on kergem, kuna tunnid lõpevad varem, lapsel on parem, kuna jõuab õigel ajal huviringidesse ja nii edasi.
Eluaeg on ka muid mõttetusi tehtud. See ei tähenda, et peame jätkama samas vaimus. Minu ja mu tuttavate peres annaks tund aega hilisem kooli algus igale päevale palju juurde, igal juhul rõõmsama päeva alguse ja heatujulisemad lapsed. Magama läheme normaalsel ajal, aga pimedal talveajal või suvisel kellakeeramise ajal on lihtsalt ebaloomulik tirida lapsi nii vara voodist välja.
Elu meie ümber muutub kiiresti. Alles see oli, kui suitsetamist avalikes kohtades peeti normaalseks ja kui mittesuitsetajad viibisid samas ruumis, siis see oli „nende oma asi”.
Sama kiire areng on toimunud ka tööjõustruktuuris — valdava enamuse moodustavad kontoritöö ja teenindusala tegijad ning areng targa majanduse suunas on pöördumatu. Miks me peame eeldama, et meie lastel läheb elus kindlasti vaja varajase tõusmise rutiini? Kas tõesti eeldame, et enamik lastest jätkab oma tööd põllumajandus–, ehitus– või tööstussektoris liinitöölisena?
Kui minu vanaema ja tädid pidid varavalges tõusma ja minema loomi talitama, siis vaimse töö tegijal pole mingit mõtet nii vara alustada.
Enamik õpetajaist teab, et esimesse tundi pole mõtet planeerida raskeid töid, kuna lapsed pole veel tegelikult üles ärganud.
Minu arvates peaksime lähtuma lapsest ja noorest kui vaimse töö, mitte füüsilise töö tegijast. Vaimse töö tegija tervisele mõjuks kindlasti paremini, kui õppetöö algaks kell 9.00.
On üldine arusaam, et virk tõuseb vara ja laisk magab kaua. Vanasõnagi ütleb: „Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi.” Kui see vanal põllumajanduslikul ajal oli õige, siis tänapäeval see enam ei toimi.
Haapsalu on hariduskorralduses näidanud üles vägagi julgeid tegusid: saades aru õpilaste arvu vähenemisest, on kaks gümnaasiumi liidetud, oskuslikult on ära kasutatud riigi raha, et meie gümnaasium oleks silmapaistev ka hoonena. Nüüd on jäänud veel mõelda ka koolilapse enda, tema tervise ja toimetuleku peale ning panna ta õigel ajal koolipäeva alustama.
Rein Vatku,
Haapsalu linnakodanik,
10–aastaste kaksikute isa
omist kogemustest
ärkasin 6.30, oma tüdrukud tõin süles suurde tuppa multikaid vaatama(ca 20 min) siis olid nad suutelised pesema minema ja sööma.
hr.vatku idee on igati hea–koolipäev algagu 9.00
täiendus—lõpetame selle tobeda kellakruttimise ära–kõige hullem on see lastele.
Vaata, see 20 minutit oleks nad võinud sul õhtul varem magama minna. Ja alaku, mitte algagu.
Tundub, et enamus siinkirjutajatest on unustanud aja kui lapsed väikesed olid.
Lapsed on minu arvates meie ühiskonnas kõige kaitsetumad ja kes siis muu kui lapsevanem saab oma laste eest välja astuda. Eesti ühiskond on ikka veel posttraumaatilises seisus ja ikka suht haige. See, mida nõukogude aeg teiega tegi, no seda ei pea ju pealetulevatele põlvedele peale suruma kui ülimat tõde ja ainuõiget käitumist. Olgem ikka mõistlikud ja arusaajamad ning nähkem ikka enam posiitivset kui negatiivset. Koos saab ju mägesid liigutada.
Mida hiljem kool hakkab, seda kauem su järeltulijad öösel kodus arvutit klõbistavad. Kui kell 7 on äratus, siis vajuvad ka varem ära ja ei trambi öösel ringi.
Daamid ja härrad, kas midagi asisemat ei ole arutada? Enne igat kellakeeramist ilmub välja seltskond nutisid jutuga, et maailm on hukas. Õudne lugu, lapsed aetakse kell 8 kooli, mis nüüd küll saab.
Täielikult toetan.
Hr. Vatku ei aima ilmselt et temagi lapsed võivad olla kunagi liinitöölised
Meil tõesti ei nähta seda,et majandus toimib vaid tasakaalu tingimustes-ka lihtsamat tööjõudu on vaja,et majandus toimiks.Vaadake praegu Hispaaniat,Prantsusmaad jt ,kolmandik või lausa pool neist vaimsetest,tarkadest ja haritud noortest on töötud.
on üldse üks ütlemata kole maja seestpoolt vaadatuna eriti. Nii ebamugav on, et lapsed sellises kolemajas õppima peavad. Et jah, Haapsalu on rikas linn. Nii palju koole. Üldgümnaasium, põhikool, algkool. Nikoai kool. ja muud huvikoolid…. lisaks. Koolid-koolid-koolid.
Õnneks kõik saavad juba aru, et Haapsalu koolid peavad minema kahte vahetusse! See päästab nii öökullid kui lõokesed. Siis saab Kuuse tänava koolihoone kinni panna. Lapsed hakkavad käima ainult Nikolai kooli ja Algkooli majades. Siis leiab ka nendele majadele täisööpäevase rakenduse.
Kuna Kuuse tänava koolimaja remont läheks väga kalliks maksma, siis oleks soovitatav see maha müüa ja ümber ehitada hotelliks. Kasu oleks üleüldine!
Mina soovitan õhtukooli neile, kes hommikul minna ei saa. Ainult siis on raske leida aegu huviringides käimiseks, neid öösel ei korraldata.
…või siis viia raske unega vanemate lastele sisse teine vahetus
Nelja kooliskäiva lapse isana olen hr Vatkuga üldiselt nõus. Eriti muidugi laste tervisele mõeldes. Hilisem kooliminek vähendaks ka hommikuse tipptunni liiklust.Aga… umbes neljanda klassini saadavad vanemad ikka lapsi kooli .Seda arvestades peaks jällegi töölemineku aega ka hilisemale ajale nihutama?Paljudel vanematel kulub tööle jõudmiseks 40-60 minutit.