Innar Mäesalu: Otsus kandideerida on isiklik

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Kuula artiklit, 3 minutit ja 39 sekundit
0:00 / 3:39

Maavanem püüab selgitada, miks ta otsustas kandideerida Lääne–Nigula volikokku, kuhu ta tegelikult minna ei kavatse: kandideerimine, kuid ühtlasi maavanemaks jäämine aitab tal võidelda raudteeliikluse taastamise ja valdade ühinemise eest.

Arvutiklaviatuuri ajendas mind enda ette haarama minu kui maavanema otsusest kandideerida lähenevail kohalikel valimistel uues, Lääne–Nigula vallas ja selle uudise avalikuks tuleku järel lahvatanud mõttevahetus.

Arvan, et olen Lääne Elu lugejaile võlgu mõningad oma mõtted.

See, et maavanemad, riigikogu liikmed ja lausa ministrid kandideerivad kohalikel valimistel omavalitsuse volikokku, on fakt. Kas see on õige ja õiglane? Ei võta seisukohta, sest iga selline otsus on kandideerija sügavalt isiklik otsus ja sellisena ka minu silmis aktsepteeritav.

Väike, aga oluline erinevus tuleb välja ühes nüansis. Nimelt on riigikogu liikmel õigus pärast valituks osutumist, kui ta ei soovi kohe riigikogu tööst loobuda, oma staatus kohaliku volikogu liikmena peatada, et siis sinna naasta pärast seda, kui töö parlamendis on lõppenud. Ilmselt paljud üle Eesti seda võimalust ka kasutavad. Maavanemal seda õigust õnneks või kahjuks ei ole.

Mina pean kohe valima — kas töö Lääne–Nigula vallavolikogus või jätkamine maavanemana. Kuna ma tegin alles hiljuti oma elus üsna suure muudatuse, tulles Läänemaale maavanemaks, siis sellest on tingitud minu soov jätkata tööd maavanemana ka pärast kohalikke valimisi, osutun ma siis valituks volikokku või ei. Jääb ainult küsimus: miks?

Oma maavanemaks oleku aja jooksul olen aru saanud, et väiksemate rõõmude ja murede kõrval on Läänemaa tuleviku — isegi mitte ainult arengu, vaid ellujäämise — heaks tähtsaimad kaks teemat.

Esiteks raudteeliikluse taastamine Riisipere–Haapsalu lõigul ehk kiire ja mugav ühendus tõmbekeskusega, mille mõju uue, Lääne–Nigula valla arengule on raske üle tähtsustada. Teiseks Läänemaa väikeste omavalitsuste ühinemine üheks või äärmisel juhul kaheks konkurentsivõimeliseks omavalitsuseks.

Mina kui Läänemaa omavalitsuste liitumise suur toetaja olin üsna pettunud Ridala ja Haapsalu seisukoha üle, et kui ühineda, siis ainult omavahel, sest see on kasulik mõlemale poolele. Nõus, on tõesti mõlemale kasulik, aga mis saab siis ülejäänud Läänemaast? Usun, et kui Ridala vald oleks liitumisprotsessiga siiski otsustanud kaasa minna, oleks seda teinud ka Haapsalu linn. Kas sel juhul oleks praegusel pildil midagi teistmoodi? Jah, ma ei peaks ennast ümber registreerima, et kasutada oma põhiseaduslikku õigust saada valitud.

Annan aga praegu kandideerimisega Lääne–Nigula vallas vägagi praktilisel moel märku, et nende kolme valla ühinemine on õige tee. Peale oma kogemuste ja teadmiste annan ma oma tagasihoidliku panuse uue valla eelarvesse ka maavanema palgalt laekuva tulumaksu näol.

See aga, et ma valituks osutudes ei hakka otseselt osalema volikogu töös, vaid jätkan maavanemana, annab mulle võimaluse jätkata parimal võimalikul moel nende Läänemaa kahe tähtsaima teemaga tegelemist. Ma ei tee sellise kaaluga otsuseid uisapäisa, ma mõtlesin enne päris põhjalikult, kas peaks üleüldse kandideerima ning kui, siis kus ja miks.

Mis aga puudutab maavanema kohalt riigikogu liikmeks minemist, siis ütlen kommentaariks niipalju, et olen tulnud elama ja tööle Läänemaale, olen sellega väga rahul ning vabatahtlikult siit Tallinna elama ei lähe.

Kui minu selgitus polnud aga piisavalt veenev, siis kasutage lihtsalt oma vaba valiku õigust ja andke oma hääl sellele kandidaadile, kes esindab teie mõtteid ja arusaamu paremal moel.


Innar Mäesalu,
Lääne maavanem

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
12 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Kuidas
11 aastat tagasi

on võimalik Eesti Vabariigis,et üks nn.maavanem sellist jura suust välja ajab.Tundub,et tal pole seni aimu,millised on maavanema funktsioonid,siit saab teha ainult ühe järelduse- õnnetus kuubis Läänemaale

on ikka
11 aastat tagasi

mannetu jutt, või vabatahtlikult ei lähe riigikokku, nagu tuulispask on kadunud siit kui võimalus avaneb või partei suunised annab, sellise möla oleks tõesti võinud kirjutamata jätta

Hm
11 aastat tagasi

Nii ilma saba ja sarvedeta juttu kuuleb tõesti ainult poliitikutelt. Eks seegi ole anne. Inimesed, ärge hääletage parteipartide poolt!

Kui
11 aastat tagasi

veel eesliga sõideti,siis ei liikunud meest-naist ilmselt niisama ringi
vaid viisid või tõid midagi-eesli kanda lihtsalt olid asjad.Meie ühiskonnas on pigem pilt selline,et suur ja uhke mootortõld kimab ringi,üks-kaks inimest sees,ajavad oma arust väga tähtsaid asju ja kurdavad,et näe ei tasu ära.

Ahtole
11 aastat tagasi

No leidsid ka kellele viidata, Toomas Paurile, püha müristus…

kodanik
11 aastat tagasi
Reply to  Ahtole

Kellele teisele üks tubli kesik ikka vihjama peab? Omal ju pead otsas pole.

Aus ja
11 aastat tagasi

?………..põhimõtetega inimene nii ei teeks. Ja see,et veel mõned pätti teevad, pole mingi õigustus…….

linnakoddanik
11 aastat tagasi

Huvitav loogika. Peab Taeblas kandideerima, sest peab toetama valdade ühinemist, mis ühinevad niikuinii ja mis puutuvad sinna Ridala-Haapsalu? Ei saa valituks osutumise korral volikokku minna, sest peab võitlema raudtee eest, mille Haapsallu toomine ei sõltu grammigi temast. Kulla mees, külvivolinikest ei ole kunagi midagi sõltunud.

ätt.
11 aastat tagasi

Sain just meiliga vastuse esitatud küsimusele Maavalitsusest. Küsimus ise oli Maavalitsuse poolt edasi adresseeritud Keskonna inspektsioonile ja selle ametkonna vastus mulle otse ka saadeti.Vastusel oli minu küsimusega väga vähe pistmist.Kui Maavanem oma majas ei saa korda loodud,et konkreetsele küsimusele ka vastatakse konkreetselt alles siis mingu mujale hääli püüdma.

aleks
11 aastat tagasi

Seoses maavanema kirjatükiga meenub üks Eesti ülemnõukogu ärev istung enne Eesti iseseisvaks kuulutamist. Interrinde meestega oli ärev vastasseis. Pulti astus Vaino Väljas. Kõneles pikalt, vast ligi tunni. Kuulasin seda kõnet… ja ei saanudki aru, mida konkreetselt mehel ütelda oli.

või nii
11 aastat tagasi

Kes äkki veel ei tea, see võtku teadmiseks, et raudtee teemat veab meil erasektor, mitte ametnikud. Esimesena meenub nimi Koit Uus, aga neil on seal suurem seltskond, kes regulaarselt koos käib ja ametnikele sõnu suhu paneb. Ametnikud, olgu nad siis maavanem Mäesalu, linnapea Sukles, volikogu esimees Karilaid, Riigikogu liikmed, vallavanemad või kes iganes, kiidavad vaid takka – väga vajalik, oi kui tore jne. Oleks ju raske ette kujutada, et nüüd, veidi enne valimisi, mõni ametnik raudteele vastu hakkaks punnima. Tean paari inimest, kes käisid Soomes sealset raudteed kaemas. Oli seal ka Mäesalu, keda aga kuulu järgi huvitas kõik muu peale… Loe rohkem »