0

Risti ja Vormsi on Eesti suurimate võlgnike seas

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Risti võlakohustuse taga on Riigi Kinnisvara ASi ehitatud koolivõimla. Foto: Arvo Tarmula
Risti võlakohustuse taga on Riigi Kinnisvara ASi ehitatud koolivõimla. Foto: Arvo Tarmula
Risti võlakohustuse taga on Riigi Kinnisvara ASi ehitatud koolivõimla. Foto: Arvo Tarmula

Martna vald hoidus võlgu võtmast, et võimalikul liitumisel olla naabritele väärtuslikum pruut.

Eesti 2012. aasta 20 suurima võlakoormusega omavalitsuse hulgas on kaks Läänemaa valda — Risti ja Vormsi. Läänemaalt ainsana on võlakohustustest prii Martna vald.

Risti valla võlg elaniku kohta on Eestis suuruselt üheksas — 882 eurot.

Risti valla pearaamatupidaja Piret Zahkna ütles, et pealtnäha suure võlakohustuse taga on Riigi Kinnisvara ASi abiga ehitatud Risti põhikooli võimla, mis varem ei kajastunud raamatupidamises kohustusena.

„Risti vald on võlgadest hoolimata suutnud hästi toimida,” lisas Zahkna.

Vormsi valla võlad annavad samas tabelis 17. koha, võlg inimese kohta on 574 eurot.

„Nii kaua, kui on võimalik Euroopa Liidu fondidest abi saada, tuleks seda võimalust kasutada,” ütles Vormsi vallavanem Meeme Veisson.

„Jooksvate kulude maksmiseks laenu võtmine oleks teine asi, kuid investeeringud tulevikku toovad valda inimesi juurde ja parandavad üldist julgeolekut,” lisas vallavanem.

Vormsi viimaste aastate suurimad projektid on jäätmejaama ja tankla ehitustööd. Laenu võetigi nende projektide omafinantseeringu katteks.

Võlakohustuse kasvu Veisson lähiajal ei näe.

Läänemaa suuruselt kolmas võlakoorem lasub Lihula vallal — 454 eurot inimese kohta.

„Laenu abil saab parandada Lihula keskkonda,” ütles Lihula vallavanem Riho Erismaa.

Suuremad investeeringud lähiaastail on olnud ehitustööd gümnaasiumihoones ja lasteaia laiendamine.

„Lasteaed on Lihulale väga väärtuslik, ka koolisse raha paigutada on alati õige,” ei leidnud ka Erismaa võlgades midagi halba.

Vallavanem kinnitas, et tagasimaksed on graafikus.

Tulevikuplaanidest on Erismaa sõnul enne sügisesi valimisi vara rääkida. Ilmselt investeeritakse Lihula staadioni ehitusse ja mõisahoone renoveerimisse.

Martna vald on aga läinud teist teed.

„Null,” ütles vallavanem Tiiu Aavik võlakoormat rõõmsa häälega kommenteerides.

„Selleks et laenu võtta, peab olema hea põhjus,” ütles Aavik. „Ainult laenu peal pole mõtet midagi ehitada.”

Kuna eelmisel aastal oli selgusetu, kas Martna alustab mõne ümberkaudse vallaga liitumisläbirääkimisi, otsustati võlguvõtust loobuda.

„Seda väärtuslikum pruut me oleme,” leidis vallavanem.

Haapsalu linna võlakoormus elaniku kohta oli 430 eurot.

Linnapea Urmas Suklese sõnul on tegu täiesti normaalse summaga, raha on paigutatud pikaajalistesse projektidesse nagu kultuurimaja, promenaadi ja kuursaali ehitus.

„Häda korral oleks võimalik laenu veel juurde võtta, aga enne valimisi laenuplaane ei tehta,” ei hakanud ka Sukles tuleviku teemal spekuleerima.

„Linnas on kindlasti palju teha ja investeerida,” lisas ta.

Tagasimaksmisega linn tema sõnul ei kiirusta, sest madala euribori tõttu on praegu mõttekas laenu hoida.

Omavalitsuste 2012. aasta võlakoormad on avaldatud veebirakenduses Riigipilv. Suurimate võlglaste edetabeli koostas uudisteportaal Delfi.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz