Kõik kolm Läänemaa kaupluseketti teenisid kasu

Tunamullu 40 000 euroga kahjumisse jäänud osaühing Aardemaa jõudis eelmisel aastal taas kasumisse.

2011. aastast väiksema, kuid stabiilse kasumi teenis ka Haapsalu tarbijate ühistu.

Läänemaa kauplusekettidest tegi mullu enim investeeringuid Lihula tarbijate ühistu, kes ühtlasi suurendas kasumit.

2012. aasta 30 000eurose kasumiga lõpetanud Aardemaa OÜ juhataja Ursula Sepp ütles, et eelmises majandusaasta aruandes kajastunud kahjum peegeldab eelkõige Kastani poe ümberehituse investeeringuid.

„Poes sees oli palju lõpetamata asju, samuti kondiitripoole peal. Peale selle kolisime kontori ümber,” sõnas Sepp.

Tema sõnul näitabki mullune kasum, et aasta jooksul tehti vähem kulutusi.

3–4 aasta taguse ajaga võrreldes on Sepa sõnul konkurents Haapsalu poepidajate seas kindlasti tugevnenud, kuid Kastani poe kindel klientuur tagab osaühingu stabiilsuse.

„Seda küll ei ole, et nüüd, mil poode on palju, tahaksime käega lüüa,” lisas Sepp.

Kui Aardemaal oli 2011. aastal keskmiselt 63 töötajat, siis eelmise aasta lõpuks taandati arv 50–le. Ühe töötaja peale tehtavad kulutused kasvasid aga umbes 800 euro võrra.

„Võib öelda, jah, et töötajate palk on suurem,” selgitas Sepp.

Aardemaa põhieesmärk järgmisel majandusaastal on säilitada ja kindlustada firma turupositsioon jahenenud majanduskeskkonnas ning suurenenud konkurentsitingimustes, seisab aruandes.

OÜ Aardemaale kuuluvad Kastani, Metsa ja Lemmiku pood Haapsalus.

Haapsalu tarbijate ühistu lõpetas möödunud aasta 530 000 euro suuruse kasumiga. Kuigi üle–eelmise aasta 587 000–eurosest kasumist teeniti mullu vähem, olid Haapsalu tarbijate ühistu juht Raimond Lunevi sõnul mõlemad aastad võrdselt edukad.

Seda, et Haapsalu poodnike seas on konkurents tugevnenud, nentis Lunevgi.

„On tunne, et inimesed hakkavad tajuma, et on eestimaine poekett ja on n–ö välismaised ründajad, kes tahavad vaid kasumit teenida,” ütles Lunev.

Ta selgitas, et ilmselt toetavad kliendid kohalikke teadmisel, et omad ettevõtjad paigutavad teenitud kasumi eelkõige kaupluste täiustamisse ja klientidele mugava teenuse pakkumisse.

Neli protsenti ühistu sissetulekust moodustab pindade väljarentimine teistele äridele.

Nagu tunamullu, oli ka mullu tarbijate ühistu keskmine töötajate arv 140. Sellegipoolest on töötaja kohta tehtavate kulutuste arv kasvanud 629 euro võrra.

„Muidugi tõstsime palka,” ütles Lunev ning lisas, et ühistu tõstab palku igal aastal.

Ühistu jätkab Lunevi sõnul Haapsalu kaubamajas sooduskampaaniate ja ostuööde korraldamist, samuti on tänavuse majandusaasta eesmärk parandada teeninduskvaliteeti.

„Uuendame kõikide A ja O kaupluste sise– ja väliskujundust, milleks kasutame asukoha kihelkonna seeliku triibumustrit,” seisab aruandes.

Lunev selgitas Lääne Elule, et sellise uuenduskuuri teevad läbi kõik Eesti tarbijate keskühenduse kauplused, mitte ainult Haapsalu ühistu omad.

Esimese triibumustrilise aknakujunduse Läänemaal sai 2012. aasta sügisel Taebla A ja O pood.

Lihula tarbijate ühistu teenis 2012. aastal ligi 162 000 eurot kasumit. 2011. aastaga võrreldes suurenes kasum 7,9 protsenti, kuigi Lihula tarbijate ühistu oli Läänemaa kauplusekettidest mullu suurim investeerija.

Virtsu kauplus Kajakas liideti Virtsu Konsumiga, Koonga ja Kõmsi kauplus said uued uksed ja aknad, Koonga ka uue katuse. Peale selle ostis ühistu kaks Volkswageni väikebussi.

Enim raha läks Virtsu Konsumi kauplusehoone ümberehitamise peale.

Lihula tarbijate ühistu sulges mullu Märjamaa vallas Laukna kaupluse, sest see töötas pikka aega kahjumiga ja käive vähenes pidevalt, seisab aruandes. Lihula tarbijate ühistus töötas 73 inimest — üks vähem kui tunamullu —, sest koondati Laukna poe müüja. Kõik Kajaka poe töötajad jätkasid Virtsu Konsumis. Palgalisa maksti preemiates.

2012. aasta lõpu seisuga oli ühistul 14 kauplust.