Piirsalu pargis tõid lapsed ohvrikivile anniks 495 viljatera, tähistades 495 aasta möödumist Piirsalu küla esmamainimisest ja soovides, et Piirsalu ümbruse külades jätkuks elu.
Piirsalu jaanituli läinud reedel algas rongkäiguga Piirsalu parki. Rongkäik liikus Piirsalu juurtega Piia Maasikase torupillimuusika saatel, kirjeldas külavanem Lea Lai ja soovitas vaadata peo pilte Piirsalu küla Facebooki lehelt.
Pargis on iga küla — olgu kunagiste või praeguste — meenutuseks oma kivi. Neid kive on 13, iga kivi juurde viidi põlev tõrvik.
Külakivide keskel on ohvrikivi. Ristil elaval koduloolasel Endel Jeebergil oli kaasa võetud riidest kotike 495 teraga, millest lapsed puistasid ohvrikivile nisu, hernest ja uba.
„Et põllud kannaksid vilja, et noored tuleksid kodukülla tagasi ega unustaks eesti keelt,” pani Jeeberg ohvrianni sõnadesse.
Küla tähtpäeva mälestuseks istutati parki tamm. „Risti suurima tamme pojakene,” ütles Lea Lai. Tamme istutasid põlised piirasalu elanikud Arvu ja Andres Liiv.
Piirsalu enda hiiepuu, Laasu tamme vanust mõõdetakse 500 aastaga.
Kui küla esmamainimisest saab tänavu 495 aastat, siis asustus ulatub Piirsalu kandis vähemasti pronksiaega, ütles Lea Lai. Liiva talu maadelt on leitud ehteid jm esemeid, mis on dateeritud pronksiaega. Need leiud on hoiul Läänemaa muuseumis. Arheoloogid ei ole Piirsalu ümbrust uurinud.
Jaanipeol lustis rahvas Meie Mehe saatel, õhtu juht oli Ristil elav riigikogulane Neeme Suur.
Laupäeval oli jaanituli Ristil, seal mängisid Kukerpillid.
