Tartu ülikooli teadlaste koostatud Eesti pendelrände uuringu järgi on Haapsalu teiste väikelinnadega võrreldes nõrk tõmbekeskus.
Haapsalu mõju napsab ära lähedal asuv Tallinn, mis on Põhja– ja Lõuna–Läänemaa inimestele atraktiivsem tõmbekeskus kui maakonnalinn.
Uuringu koostaja Rein Ahase sõnul on selline tendents väikese rahvaarvuga suurlinnalähedastele kohtadele tüüpiline, kuid mitte tingimata negatiivne näitaja.
„Haapsalu on peamine tõmbekeskus maakonnas, kuid ei paista tõmbekeskuste kaardilt nii hästi välja, sest asub Tallinna lähedal,” ütles Ahas. „Kindlasti on Viljandi kaardil selgemalt tõmbekeskusena näha, sest ta on piirkonnas ainuke oluline sihtkoht.”
Haapsalu asukohaga käib kaasas nii plusse kui ka miinuseid, sõnas Ahas.
Kahe tõmbekeskuse lähedus annab läänlastele rohkem vabadust. „Haapsalu inimestel on palju rohkem valikuid tööks ja vaba aja veetmiseks,” tõi Ahas näite. Negatiivsest küljest — ettevõtetel on Haapsalus raskem toimida, sest inimesed käivad poes ja kasutavad teenuseid Tallinnas.
Minister näeb ohtu
Regionaalminister Siim Kiisler näeb aga Haapsalu nõrgas tõmbevõimes ohumärki.
„Kui maakonnas tekivad alad, mille esmane tõmbekeskus ei ole mitte maakonnakeskus, vaid hierarhias kõrgem keskus — Tallinn —, ja see vahemaa on pendeldamiseks pikk, on oht, et inimesed väsivad ja kolivad ära,” selgitas minister.
Igapäevane pendeldamine peaks jääma 30 minuti piiresse, siis inimene Kiisleri sõnul tõenäoliselt ei väsi ega koli.
Ideaalis võiks igast elukohast sellises mõistlikus kauguses olla koht, kus tööl käia, sisseoste teha, vaba aega veeta.
„Tugevate keskuste ümber on ka maal parem elada — see hoiab inimesi maal,” lisas minister.
Kiisleri sõnul seisab Läänemaa valiku ees: kas tugevdada Lihulat tõmbekeskusena lõunaläänlastele või siduda piirkond tugevamini Haapsaluga.
Lihula tugevdamiseks tuleks luua sinna töökohti ja vaba aja veetmise võimalusi. Haapsalut saaks aga tugevdada ühendusteede ja ühistranspordi arendamisega.
Valitud suunda tuleks omakorda paigutada ka järgmise eelarveperioodi euroraha.
Läänemaa — „teine kodu”
Suvehooajal muutub Haapsalu Rein Ahase sõnul koos ümbruskondse rannikualaga n–ö teise kodu piirkonnaks.
„Hästi palju inimesi kolib oma teise kodusse Läänemaal ja käib kaugemal, Tallinnas tööl. Läänemaast saab Tallinna aktiivne tagamaa,” ütles Ahas.
Teine populaarne „teise kodu” koht Eestis on Ahase sõnul Lahemaa piirkond.
Tartu ülikooli teadlased kaardistasid mobiilpositsioneerin-gu andmeid kasutades Eesti inimeste asukoha töö– ja puhkeajal ning eri aastaaegadel 2012. aasta märtsist tänavu veebruarini.
Töö kokkuvõttes kirjutatakse, et vaieldamatult on Eesti asustussüsteem maakonnakeskne. Maakonnakeskus võib olla suur või väike, aga ta on Eesti piires oluline tõmbekeskus.
Üle maakonna piiri on märkimisväärset tõmmet vaid Tallinnal ja Tartul.
Miks peakski?
Üle Matsalu otse sõita ei saa.
Lõuna-Läänemaal on Lihula arendamisel ja Pärnu toel kõvasti rohkem mõtet.
regionaal poliitikat ei saa suunata, selle asemel on kom meetrit kivi aeda ja kiigeplats ega see kari loom ei ole.
Ja millega tegeleb EV regionaalminister? Kas selles uuringus on midagi uut? Milliseid regionaalpoliitilisi võimalusi on ta viimase 5 aasta jooksul loonud? Palju siis raha TÜ-le maksti, et saime teada Tallinna suurest mõjust, kas selle mõju tasakaalustamiseks oli vaja seda uuringut või on vaja hoopis suunavat regionaalpoliitikat Stenbocki majast.
Muidugi ei suuda sest ega keegi pole proovinudki seda korraldada. LMV on aga nagu jehoovatunnistajate kogudus ja LAK ei tea, mis asi see innuvatsiooon üldse ongi ja LMV ning LOVL kiidavad teda selle eest. Minister aga tellib järjekordse pendelrände uuringu, nagu see uuring probleeme lahendaks ja et probleemide lahendamise vajaduselt probleemide tuvastamise vajadusele tähelepanu eemale juhtida.. Lääne elu on aga nagu kass kes käib ümber palava pudru ja kräunub. Ülejäänud irvitavad ja usuvad et turg lahendab kõik meie probleemid.
Meil ongi uuringute riik. Uuringuid tehakse, keegi teenib roppu raha aga midagi ei järgne.