1

Jüri Ratas: Kohalike teede senisest rahastusest piisab esmaabiks

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Kuigi masuaastatega võrreldes on kohalike teede tarvis ette nähtud raha tänavu rohkem plaanitud, jääb see siiski alla 2008. aasta rahasummale.
br/>
Turvalised ning mugavad teed on vajalikud kõigile linna– ja vallaelanikele. Ükskõik, kas me räägime siis teekonnast kooli, töökohta, poodi, panga– või postkontorisse. Samamoodi vajavad toimivat taristut ettevõtted, mis loovad maal hädavajalikke töökohti.

Omavalitsustele on teede korrashoid ja uute ühenduste rajamine väga keeruline ülesanne, sest majanduslikud võimalused on teatavasti piiratud. Kohalike teede korrashoiu tagamiseks eraldatakse omavalitsustele osa riiklikult kogutavast kütuseaktsiisist, aga viimase viie aasta jooksul omavalitsuste teedele eraldatud summasid saab võrrelda esmaabiga.

Pikki aastaid kestnud teede alarahastamine on jätnud sügava jälje ning nüüd vajavad kohalikud teed suuremahulisi investeeringuid. Teeaukude lappimine on kindlasti vajalik töö, kuid teede põhjaliku rekonstrueerimiseta ei vii see meid kuigi kaugele ja on sama lootusetu, kui käsitulekustuti abil kulutulega võidelda.

Üle kriitilise piiri läks riiki juhtiv valitsuskoalitsioon 2009. aastal, mil otsiti aktiivselt võimalusi oma tulusid suurendada ja kulusid vähendada. Reformierakonna ja IRLi valitsuse tegevus meenutab Juhan Kunderi muinasjutust tuntud Suure Peetri ülekohtust käitumist — esimesena asuti väiksema ja nõrgema osapoole ehk omavalitsuste eelarvete kallale.

2009. aastal alandati omavalitsustele laekuva füüsilise isiku tulumaksu osa ning ühtlasi vähendati ligi neli korda kütuseaktsiisist omavalitsustele minevat summat — 40,5 miljonit eurot 2008. aastal ja kõigest 11,4 miljonit 2009. aastal. Järsk kärpimine ei osutunud aga ajutiseks meetmeks, vaid kohalike teede alarahastamine kestab siiani. Summa summarum eraldati omavalitsustele 2009–2011 ehk kolme aasta peale kokku kütuseaktsiisist vähem raha kui ainult 2008. aastal. Tänavu plaanib valitsus kokku koguda 417 miljonit eurot kütuseaktsiisi, millest suunab teedele ligi 300 miljonit. Omavalitsustele nähakse sellest ette alla 30 miljoni euro ehk ainult 10% kütuseaktsiisist teehoiule mõeldud rahast.

Kui võrrelda kütuseaktsiisi jaotust teede kogupikkusega, näeme, et kohalikud omavalitsused on kordi alarahastatud. Kohalikud teed moodustavad nimelt 40,7% teede kogupikkusest ning riigimaanteed 28% (ülejäänud on era– ja metsateed). Loomulikult oleneb iga konkreetse teelõigu investeeringuvajadus ka tee laiusest ning liiklustihedusest, aga rahastamise proportsioonid on ilmselgelt paigast ära.

Omavalitsuste ja nende elanike elukvaliteedi parandamiseks toetan kindlalt Eesti linnade liidu ja Eesti maaomavalitsuste liidu ettepanekut tõsta kohalikele teedele eraldatav osa järk–järgult 30%ni kütuseaktsiisist teehoidu paigutatavast rahast, sest see vastab reaalselt teede hoolduseks ja vastupidamiseks vajalikule tasemele. Olen ühtlasi seisukohal, et teehoiu rahastamine peab toimuma stabiilselt ega tohi sõltuda parasjagu võimul oleva valitsuskoalitsiooni poliitilistest otsustest või eelistustest. Seetõttu on igati mõistlik uuesti kehtestada teeseadusega minimaalne protsent (näiteks 15–30%), mis läheb kütuseaktsiisist teehoidu suunatavast rahast igal aastal omavalitsustele.

Tugevad omavalitsused on tugeva ja toimiva riigi alus. Kohalikud teed on nüüd ja edaspidi olulised tegurid regionaalpoliitika kujundamisel ning nende hooldus ja uuendamine peab seetõttu olema jätkusuutlik.

Jüri Ratas,
riigikogu aseesimees, Keskerakond

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
goebels
goebels

küüditage seda rahvast veel. siis pole neid teid enam üldse tarvis. see on puhas kokkuhoid.

wpDiscuz