9

Lääne Elu paberleht 18. mail

Avatar

Madiken

madiken@le.ee

Ott
Ott
Ott

Nõva vald on võimukriisis

Reedene Nõva volikogu möödus ägedate piksekärgatuste ja tagasiastumisteate saatel, pole üldse teada, kes järgmise volikogu kokku kutsub.
Volikogu istungil teatas oma tagasiastumisest kolm liiget, sealhulgas esimees Kalle Saar, aga ka ühendvallaga liitumist toetanud Jana Viks ja Rein Ojala. Oma sammu põhjendasid nad sellega, et ei saa valda juhtida olukorras, kus volikogu pooldas valla iseseisvust. Samal põhjusel teatas aprilli keskel volikoguametite mahapanemisest aseesimees ja revisjonikomisjoni juht Enn Laansoo. Neile ametitele reedel asendajat ei leitud.

Lugu saab lugeda siit.

Läänlased korjasid Topu lahelt üle 300 veelinnumuna

Möödunud nädala reede hommikul pidasid keskkonnainspektorid Topu lahel kinni kaks meest 314 veelinnumunaga.

Keskkonnainspektsioon konfiskeeris linnumunad ja alustas väärteomenetlust.

Ridala volikogu juhiks sai Toomas Vallimäe

Ridala volikogu valis neljapäeval Olev Peetrise asemele volikogu esimeheks Toomas Vallimäe. Mõlemad kandideerisid volikokku IRLi nimekirjas, aga on nüüd eri leerides.

Kohalike teede senisest rahastusest piisab esmaabiks

Kuigi masuaastatega võrreldes on kohalike teede tarvis ette nähtud raha tänavu rohkem plaanitud, jääb see siiski alla 2008. aasta rahasummale, kirjutab Riigikogu aseesimees Jüri Ratas (Keskerakond) Lääne Elu arvamusküljel.

“Omavalitsuste ja nende elanike elukvaliteedi parandamiseks toetan kindlalt Eesti linnade liidu ja Eesti maaomavalitsuste liidu ettepanekut tõsta kohalikele teedele eraldatav osa järk–järgult 30%ni kütuseaktsiisist teehoidu paigutatavast rahast,” kirjutab Ratas.

Taebla saab uue biopuhasti ja korraliku joogivee

Taebla serval Tallinna maantee ääres kõrguvad tohutud mullamäed annavad märku, et varsti hakkab lõppema aleviku vee– ja kanalisatsioonirajatiste uuendamine.

Mullu sügisel alanud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni europrojektiga uuendatakse 3,1 km vee– ning 0,236 km kanalisatsioonitorustikku. Taebla saab kaks uut reoveepumplat, uue veetöötlusjaama ja reoveepuhasti.

Kutsekooli tuleb kaks uut ehituseriala, kolledžisse tasuta õpe

Täiskasvanud saavad Haapsalu kutsehariduskeskuses sügisest õppida ehituspuusepaks ja tulevast aastast katusetöö plekksepaks.

Kutsehariduskeskuse teatel vajatakse Eestis konjunktuuriinstituudi 2012. aasta uuringu järgi kolme aasta pärast varasemast neljandiku jagu enam ehituspuuseppi ja poole enam ehitusplekkseppi.

Haapsalu kolledžis kaob üleriigilise kõrgharidusreformi tõttu tasuline õpe ja kõigile erialadele lisandub tasuta kohti.

Nõva Rannakülal on lootust saada uus veevärk ja kanalisatsioon

Rannaküla reoveepuhastus on avariiseisukorras, sest vana biopuhasti läks eravaldusse ega tööta juba ammu. Vaja on uut puhastit, uusi vee– ja kanalisatsioonitorustikke ning vähendada joogivee rauasisaldust, loetles Nõva vallavanem Aldo Tamm vajalikke töid.

Haapsalu ei suuda tõmbekeskusena tervet Läänemaad katta

Tartu ülikooli teadlaste koostatud Eesti pendelrände uuringu järgi on Haapsalu teiste väikelinnadega võrreldes nõrk tõmbekeskus.

Uuringu koostaja Rein Ahase sõnul on selline tendents väikese rahvaarvuga suurlinnalähedastele kohtadele tüüpiline, kuid mitte tingimata negatiivne näitaja.

Regionaalminister Siim Kiisler näeb aga Haapsalu nõrgas tõmbevõimes ohumärki.

Lugu saab lugeda siit.

Liikluses mõjub eeskuju jutust paremini

Jalakäijad ja jalgratturid on liikluses kõige ohustatum seltskond, sest järjest turvalisemaks muutuvais autodes on inimelu paremini kaitstud kui jalgsi kõndides või rattaga sõites.

Mullu hukkus Eestis liiklusõnnetustes 87 inimest, neist 26 olid jalakäijad ja 12 jalgratturid. Läänemaal hukkus liiklusõnnetuses üks liikleja ja see oli just kergliikleja.

Juhuslik küllakutse muutis elu

Vaevalt et 1972. aastal esimest korda Eesti pinnale astunud Markku Lehtonen oskas aimata, et see külaskäik võib saada talle saatuslikuks — et 40 aastat hiljem elab Turu kandist pärit mees Haapsalus, võtab Eesti kodakondsuse ja peab siin kämpingut.

Eestist kirjutas Markku Lehtonen raamatu „Minun Vironi”.

Ridala põhikool lõi Haninge Brandbergi koolis tantsu

Mai teisel nädalal oli Ridala põhikooli esindus kolm päeva Rootsis — külaskäigul, mille nimel oli kool poolteist aastat usinasti tööd teinud.

Maadlejad said annetajate abiga 6000–eurose maadlusmati

Tänu eraisikuist ja ettevõtjaist annetajaile on Haapsalu spordihoones nüüd ka teine maadlusmatt, mis võimaldab Haapsalus pidada maadlusvõistlusi.

Läti tootjad tutvusid Läänemaa ja Hiiumaa põllumajandusega

Aprillis käisid rahvusvahelise projekti Snowbal vahendusel Läänemaal ja Hiiumaal Läti põllumajandustootjad koos Eestimaa Looduse Fondi maaeluekspertidega. Läänemaal külastati kolme talu.

Haapsalu täiskasvanute gümnaasiumi esindajad külastasid Põhja–Soome täiskasvanukooli

Haapsalu täiskasvanute gümnaasiumi õppealajuhataja Knud Jessen ja 10. klassi õpilane Mihkel Süld käisid Põhja–Soomes Oulu linnas, kus kohtusid Läti ja Soome täiskasvanute koolide õpetajate ja õpilastega.

Kokkusaamine on osa pikaajalisest koostööst Jelgava, Riia, Tallinna, Haapsalu ja Oulu täiskasvanute gümnaasiumide vahel.

Lõpetab muusikakooli 55. lend

Laupäeval lõpetavat Haapsalu muusikakooli 55. lendu iseloomustab direktor Andres Kase kui ühtlaselt tugevat.

Linnarahvale annavad muusikakooli õpilased kontserdi 5. juunil kell 19 kuursaalis. Seal on esindatud kõik erialad rahvapilli– ja kammerorkestrini.

Kreegi festival keskendub tänavu eestirootsi muusikale

Tänavused Kreegi päevad Haapsalus on pühendatud eestirootsi kultuurile ja eestirootsi muusika kõlab linnas kaks päeva, 8. ja 9. juunil.

Kreegi päevad juhatab 8. juunil kl 14 sisse Grand Holm Marina sadama kai äärde Stockholmist saabuv kaljas Hoppet. „Loodame, et koos tervitusega Rootsi kuningalt,” ütles Rannarootsi muuseumi juht Ülo Kalm.

Viies küll, aga kas ka viimane?

Silvi–Astrid Mickelin esitles sel teisipäeval Läänemaa keskraamatukogus oma värsket luulekogu „Viies ja viimane”.

Silvi–Astrid Mickelin on Vormsis sündinud ja kasvanud eestirootslasest luuletaja, kellelt on varem ilmunud neli luulekogu.

Laadoga ja Telgmaa avasid oma galerii

Kolmapäeval avasid Haapsalu peatänava ääres oma galerii kunstnikud Ahto Laadoga ja Ülo Telgmaa.

Karja galerii pole mõeldud ainult Laadoga ja Telgmaa teoste jaoks. „Kui on ruumi ja kellelgi tahtmist eksponeerida ja müüa, siis ikka võtame,” sõnas Telgmaa.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kivi akela ja põhja.
kivi akela ja põhja.
Jälle räägitakse tagajärgede tagajärgedest. Saare kalle ja muu seltskond tuleks vangi panna et pole suutnud luua olukorda et rahvas siit sest on tegelenus süsteemse rahva küüditamisega või lasknud seda teha. Seda aga nimetatakse oludeks, olude vastu ei saa. Seda et valitsus on kujundandu sellised olud – seda ka ei nähta. Seda et maksubaas regioonist välja ei libiseks seda pole ka suudetud tagada. Ilselt ei suudeta teadvustadagi. Nüüd siis on valla eelarved juba nii hapud ei et võimalda enam vallajuhtide äraelamist. Nüüd on vaja teineteisel tooli jalgu hakata ära saagima. Seega tegeletakse tagajärgede mitte põhjustega. Teistmoodi kui poliitpedofiilia seda nimetada ei… Loe rohkem »
ka külamiis
ka külamiis

pole 20 a. muud valla tegemist külas näinud kui 2 korda aastas, kevadel ja sügisel sõidab sahk külast läbi ja ajab tee karvaseks

Kes ütles,
Kes ütles,

… et ühinemine olnuks õige? Suure tõenäosusega olnuks see viga. Nii ei saa rääkida tagasilöökidest ja kaotamisest. Vastupidi – on suur vedamine ja rõõm, et jäi nii, nagu Nõva valla arengukava ette on näinud. Tuleb tunnustada neid volinikke, kes populismist ja päevapoliitilisest tõmbetuulest ennast häirida ei lasknud.
Mõelge, kui võim kolib kohalikest kaugemale. Praegu võtad võimuril külavahel nööbist kinni ja ajad oma asjad ilma vaevata joonde. Alternatiiviks on kauge vahemaa taga asuv võimukeskus, kuhu jutulepääsemiseks on vaja tükk asja ära teha. Võimalik, et ei pääsegi jutule ja uhked autod ametnikega muudkui tuhisevad sinust mööda ja üle…

Toetan
Toetan

antud seisukohta.

Olematu
Olematu

Kes ütles, et ühinemisest loobumine oli õige? Väikestes omavalitsustes on eelarve ja aruka-ratsionaalse inimressursi tõsine puudujääk, sest need on Tallinnasse läinud.:( Tihti ollakse kinni “omas väikeses mullis” ja nostalgias, see aga arveid ei maksa ning kooli-lasteaeda-huvikeskust-kultuurimaja üleval ei hoia. Olen pea 20 a külas elanud, tean selle mõtteviisi häid ja halbu külgi – kaugemalt näeb seda eriti hästi.

:D
:D

Nõva! ärge häbenege, küsige uut luba ühinemiseks… ega see ometi keelatud ja võimatu ole?!

Äpardus
Äpardus

Äpardunud poliitikud. Rahvas valis teid valda juhtima, mitte iga esimese tagsilöögi korral tagasi astuma ja valda ripakile jätma. Nagu maailma lõpp oleks saabunud. Selliseid tagasiastujaid küll ei tahaks edaspidi kuskil nimekirjades näha. Poliitik peaks hakkama saama iga olukorraga, eriti veel kui paar kuud on uute valimisteni jäänud. Aga nemad jonnivad ja on nõus oma valla kasvõi kiusu pärast enne uusi valimisi põhja vedama. Niipalju siis nõrkadest poliitikutest ja vastutusest.

Tundub õige
Tundub õige

Isegi väga õige.

Nõvakas
Nõvakas

Nõval võiks erandkorras uus hääletamine teha.Tean paljusi ,kes ei käinud hääletamas ,aga pooldasid ühinemist teiste valdadega
Kui keegi ei soovi tegeleda Nõva asjadega , oleks see variant kõige loogilisem

wpDiscuz