Nädalavahetus Lihulas oli pühendatud Läänemaa ehete ajaloole, näitamisele, valmistamisele ja kandmisele. Nii tähistas Lihula rahvaülikool oma 15. sünnipäeva.
„Pidude puhul on alati ehitud — iseennast ja oma kodu ka,” ütles korraldaja Varje Ojala–Toos.
Laupäeval valmistati looduslikust materjalist ehted, millega kaunistati pühapäevaks Lihula mõisa saal. „Selle nurga alt nagu vanasti, kaseokstega, lilledega, vitsast korvid,” loetles Ojala–Toos.
Osa ehtepäevist oli fotonäitus ehtekandmise traditsioonidest Lõuna–Läänemaa ajaloos. A2 suuruses seinale saanud fotod pärinesid Hanila ja Lihula muuseumist, aga ka erakogust.
„Ametlikult neid enam näha ei saagi, tegelikult on mõisa saalis üleval veel,” nentis Ojala–Toos.
Tema sõnul on Läänemaa Eestis tuntud oma ehtimistraditsioonide poolest.
„Lääne–Eesti naistel oli ehteid rikkalikult. Helmed pidid alati kaelas olema, nende puudumist loeti äärmise vaesuse tunnuseks või koguni häbistavaks,” tsiteeris Ojala–Toos Reet Piiri raamatut „Helmekeed”. Helmed polnud ainult iluasi, vaid omasid ka maagilist kaitsevõimet.
Tasuta materjalist ja juhendusel kee said valmistada kõik ehtepäevil osalenud. Ehtepäevi rahastas kohaliku omaalgatuse programm.
Ojala–Toos rääkis, et ehtetraditsioonide asjatundja Jana Reidla seminaris olid kuulajad huvitatud, kuidas vanaaegseid ehteid tänapäeval tellida ja hooldada, mis näitab, et traditsiooniline ehe on ikka hinnas.
Päeva lõpus andis kontserdi Anu Taul. „Tema muusika on vahetu ehk ehe,” ütles Ojala–Toos.
Korraldaja sõnul osales rahvaülikooli ehitud sünnipäeval üle poolesaja inimese.
