Haapsalu politseijuht Margus Kaldma kirjutab, et kogukonna turvatunde tõstmisele saavad kaasa aidata inimesed ise – kas või tähelepanelikkusega ümbritseva suhtes ja naabrivalvesüsteemis osalemisega, eriti aga vabatahtliku ehk abipolitseinikuna.
Turvalisus ja turvatunne on abstraktsed väljendid, mille mõtestamine ei olegi nii lihtne. Kas turvalisus tähendab kindlust, et keegi meid ei ründa või midagi meie valdusest ära ei varastata? Kas turvatunnet tõstab see, et maapiirkonnas on regulaarne bussiliiklus ja tänavavalgustus, et teed on korras, et sissetulek pangakontole laekub kindlal ajal? Kui palju me seejuures teadvustame, et on tegureid, mida oma kogukonnas saame mõjutada ise?
Viimasel ajal on palju räägitud vabatahtlikust tegevusest turvalisuse tagamisel. Vabatahtlike kaasamine turvalisuse tagamisse ei tähenda seda, et riik loodab vabatahtlike abil piirkondades riigifunktsioonid ära täita, vaid pigem seda, et inimesed ise mõtleksid ja panustaksid enam enda ja oma lähedaste turvatunde tõstmisele. Sageli piisab turvalisuse parandamiseks pisiasjadest – pöörata tähelepanu detailidele, mis ei ole piirkonnas tavapärased: võõras sõiduk ja inimesed naabri hoovis, kahtlustäratav tegevus, katmata kaevuluugid, võssa kasvanud liikluskorraldusvahendid, abivajav vanainimene või hooleta jäänud hulkuvad lapsed jne. Kui info sellest, mis turvatunnet häirib, jõuab asutusteni, kes neid probleeme lahendama peavad, siis on oma väike panus kogukonna turvatunde tõstmiseks juba antud.
Parem tulemus kogukonna turvalisuse tõstmisel saavutatakse kindlasti organiseeritult. Väga oluline oli naabrivalve tegevuse käivitamine Eestis 2000. aastal. Sellest ajast kuni tänaseni on Läänemaal moodustatud 19 naabrivalvesektorit, millega on liitunud 241 kodu. Naabrivalvesektorite liikmetelt on põhilise tagasisidena kuulda, et nende tegevuse üks olulisi mõjusid on see, et inimesed tunnevad üksteise tegemiste vastu rohkem huvi ja toimub aktiivsem omavaheline läbikäimine. See tähendab, et infovahetus on parem ja tuntakse end osana tervikust.
Kogukonna turvalisuse tagamisel on politseile suur abi abipolitseinikest, keda täna on Läänemaal 24. Enamus neist on aktiivsed inimesed, kes lisaks oma põhitööle jõuavad osaleda ka korrakaitselises tegevuses. Nende tublide inimeste üle võib tõelist heameelt tunda, sest nad hoolivad oma piirkonna turvalisusest ja ei oota käed rüpes, et keegi turvalisuse neile koju kätte tooks. Abipolitseinikud panustasid 2012. aastal üle 500 tunni turvalisuse tagamisse. Nende kaasabil avastati mitmeid kuritegusid, kõrvaldati liiklusest joobes ja ohtlikke sõidukijuhte. Põhiliselt kaasame abipolitseinikke patrullimisel, aga ka ennetusürituste läbiviimisel ning korra tagamisel suurüritustel. Lisaks töistele tegemistele pakume abipolitseinikele võimalust osaleda kõikidel ühistreeningutel ja vaba aja üritustel.
Abipolitseinikuks saavad astuda kõik, kes vastavad uue abipolitseiniku seadusega seatud nõuetele. Lisaks õigetele väärtushinnangutele peavad abistajad olema hea tervise ja füüsilise vormiga, et nad ise ei satuks abivajaja rolli. Vaatamata sellele, et meie nimekirjas on 24 abipolitseinikku, ei ole siiski kõikides Läänemaa valdades abipolitseinikke. Tegelikult võiks olla igas külas inimene, kes teab ja oskab nõustada, kuidas erinevates situatsioonides tuleb tegutseda. Abipolitseinikud läbivad mitmeid koolitusi. Nende teadmistega saaks oma kogukonnas kindlasti pakkuda abi ja tuge neile, kes täpselt ei tea, kuidas teatud olukordades tegutseda.
Täna soovi avaldanud abipolitseinikud alustavad esimese astme koolitusega, nad saavad endale vormivarustuse ja teenistuseks vajalikud erivahendid. Lääne prefektuuris algab 4.–5. mail Pärnus abipolitseinike kandidaatidele algkoolitus. Kõik, kel on huvi oma kogukonna turvalisusele kaasa aidata, on oodatud. Täpsema info saamiseks tuleks ühendust võtta Haapsalu politseijaoskonna abipolitseinike grupi juhi Andrus Kleemaniga telefonil 473 2831 või e-posti vahendusel andrus.kleeman@politsei.ee.
Margus Kaldma,
Haapsalu politseijaoskonna juht
… Karja tänaval näitas,et politseile teatamisel küll mõtet pole. See on haige- patrullile antakse auto number ja asukoht ning ikka autot ei kontrollita. Tulemus-selle patrulli politseinikud saavad ikka tuleval aastal 50-aastaselt pensile ning 3 jotat on haiglas raskes seisus. Nende suured ravikulud võiks olemata olla,kui poleks politsei ringkaitset….
..vist haige,aga ega riik ka päris terve pole. Abipolitsenikud- ,pritsumehed, Kaitseliit- nende tublide inimeste peal seisab varsti kogu riigikord. Ei imesta,kui varsti on viimastes haiglates abiarstid ja õed. Maakohtades kaotatakse rahapuuduse ETTEKÄÄNDEL koole ja päästekomandosid,aga maainimese tulu ja sots. maksumäära ei alanda keegi. Kuigi ta ei saa ju riigi poolt ettenähtud teenuseid nagu linnainimene. Samas refi rahandusminister herr Ligi jättis “suuremeelselt” Kreekale kingiks 5 milonit eurorubla laenuintresse. Nii et järgmistel valimistel katsuge leida mõni teise,väiksema erakonna nimi- hullemaks ju minna ei saa….
Kõige turvalisem on siis kui inimene ühiskonnast isoleerida siis jääks järgi vaid kasum.