Pühkimata korstnatest ning hooletusest ahju kasutamisel saab aastas alguse üle 200 tulekahju. Just praegu on õige aeg kütteseadmete puhastamiseks, sest nõgi ja tahm on vahetult küttehooaja järel kergesti eemaldatavad.
Esiteks tagavad puhastatud korsten ja lõõrid säästlikuma kütmise. Teine ja kõige olulisem põhjus on turvalisus, sest pühkimata korsten on väga suur ohuallikas.
Kütmise meelespea:
1. Õige kütus — tuleb kasutada konkreetsele küttekehale mõeldud kütust ning mitte põletada ahjus prahti.
2. Õige kogus — tuleb kasutada ettenähtud koguses kütust, klassikalise ahju rusikareegel on üks sületäis (4–5 halgu) korraga.
3. Regulaarne kontroll ja puhastamine — korstnat ja lõõre tuleb puhastada vähemalt kord aastas, samuti tuleb hinnata küttesüsteemi korrasolekut. Puhastamata küttesüsteemides on küttekadu 20–40 protsenti.
4. Põlemisprotsessile tuleb tagada hapniku juurdepääs — õige sooja saamiseks on vajalik piisav hapniku juurdepääs, vaevu hingitseva tule korral on küttekadu kuni 70 protsenti.
5. Õigeaegne siibri sulgemine — siiber tuleb sulgeda alles siis, kui sütel ei ole enam leeke. Varem sulgemine on ohtlik ning ruumi imbub mürgine vingugaas (CO).
Kolm aastat kehtinud tuleohutuse seadus sätestab, et eramus tohib neli aastat ise korstnat pühkida, viiendal aastal tuleb kutsuda kutsetunnistusega korstnapühkija.
Leo Kalme,
Eesti Korstnapühkijate Koja nõustaja–korstnapühkija–meister
Eesti korstnapühkijate kontaktandmed on saadaval Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehel www.korsten.ee.
Sooviksin väga, et tuleks korstnapühkija, kes oleks asjatundja omal alal. Mitte mingi halturtsik, kes ronib korra katusele, sudib pärast oma tolmuimejaga korra löörides paarkümmend minutuit, keldisse jõudes ,,avastab,, et korstna jalamil olev löör vajab ka puhastamist ja keeldub enne kokkulepitud tasu eest seda puhastamast!!! Kusjuures töötasu küsis ta päris üüratu!
Ootan pakkumisi koos töötasu suurusega aadressile miina13@hot.ee