Kui mõis on valla oma, siis kelle oma ta on? Kolmapäeval Vatlas peetud kolmetunnisel rahvakoosolekul tundus, et Vatla rahva oma.
Kolm tundi väldanud arutelusse võib suhtuda kahte moodi. Vahest tahtsidki volimehed välja selgitada, mida rahvas tahab. Kas see pidi käima just vormis „Kas siin 5 või 10 aasta pärast kedagi elab?!” on maitse küsimus nagu ka jutt à la teid on liiga vähe, et meie saaks hästi valitseda. Et on olemas meie ja teie.
Kui niisugune provokatsioon paneks rahva mõtlema ja tegutsema, siis see ehk õigustaks ennast. Eesmärk pühendab abinõu. Ühest küljest.
Teisest küljest on meie ja teie vastandamine ülim künism. Volikogu ei ole meie ega rahvas teie. Kui rahvas valib volikogu, siis ta tõenäoliselt eeldab, et see valda ka haldaks ega tuleks nelja aasta pärast jutuga, et tehtagu mõis korda. Kui teie ei tee, ei tee keegi. Kui teil on, kellele teha. Ja üldse: antagu vallajuhtidele aru.
Rahval viisaastaku plaani varnast võtta ei olnud. See volimeestele ei meeldinud. Aga vastuseks küsimusele, kas neil endal on ehk mõni mõisaplaan, kõlas puhas retoorika. Kui on meie ja teie, siis kelle oma see mõis lõppude lõpuks on?
