Hiljuti külastasin tütre traumaga seoses Andri Meriloo perearstikabinetti haiglas. Peab ütlema, et kogu arsti juures käimine jättis positiivse mulje. Esiteks oli õhkkond soe, arst professionaalne, diagnoos täpne ning kõik vajalikud protseduurid, sh röntgen, sai kohapeal tehtud. Oleks ainuõige idee koondada kõik Haapsalu perearstid haigla juurde. Perearst on ju ka sisult ettevõtja, suudab tasuda rendimakset, mis kataks haigla tehtud investeeringud — kokkuvõttes võidaksid kõik. Eelkõige muidugi patsiendid.
Kas aga haigla peaks vedama ja investeerima leinamaja ehitust? Või on see hoopis linna kohustus? Igal juhul on ka leinamaja ehitus hädavajalik, praegu aga tõeline häbiplekk. Pöörduks teema juurde tagasi, kelle kohustus oleks siiski leinamaja ehitada. Tegelikult ei hakka ei linn ega haigla leinamaja pidama, vaid seda teeb ettevõtja. Ka elust lahkunutega seonduvad teenused on äri, aga praegu ei ole meie ettevõtja kindlasti suuteline võtma endale kohustust leinamaja ehitust finantseerida.
Teenust on aga vaja. Kes siiski peaks maksma? Projekt on juba aastaid vana ja sellele on linnapea poolt küsitud toetust ka Läänemaa omavalitsuste liidust (LOVL). Tookord jäi küll toetus saamata, aga ega leinamaja ehitus ole vaid Haapsalu linna probleem. Siit võivad ju minna viimsele teekonnale peaaegu kõigi Läänemaa valdade kodanikud. Vahest oleks õige siiski öelda, et Haapsalu leinamaja ehitus ei ole mitte Haapsalu haigla või linna, vaid kogu Läänemaa moraalne kohustus.
Ehk mäletatakse veel mõne aasta tagust juhtumit, kui LOVLi arvel avastati likvideeritud fondist jäänud üsna suur rahasumma, millest justkui kellelgi aimu ei olnud. See oli sisult kõigi Läänemaa omavalitsuste raha. Mis on sellest saanud?
LOVLi kodulehel olevaist dokumentidest kahjuks ei selgu, kui palju on reservi jääk, küll aga võib selle aasta eelarvest välja lugeda, et reservist 30 000 eurot läheb selle aasta eelarve kulude katteks, vähendades nii valdade iga–aastast maksekoormust igaühel paari tuhande euro võrra. Vahest oleks õiglasem, kui LOVLi reservist leiaks ka raha Haapsalu leinamaja korrastamiseks, et edaspidi linna ja kogu Läänemaa häbiplekist vabaneda.
Aivar Kroon,
haapsallane
Perearstidel ei ole vajadust haigla soklikorrusele kolides murertseda oma laborit ja/või röntgenit,kuna mõlemad on ju haiglas olemas,teenust saab osta haiglalt.Kui vaid röntgenis ja laboris töötajaid jätkuks.Probleem pole tehnikas, vaid inimestes( s.t. töötajates), keda kahjuks nn. perifeeriasse ei jätku…
…olla tõesti ühe koha peal koos. Koos oleks kindlasti odavam pidada kõrgemal tasemel laboratooriumi ning kasutada kallist med.tehnikat (näit. röntegenit) …