Möödunud reede õhtuks jõudis valdade ühinemise teemaline rahvakoosolekute turnee viimasesse peatuspunkti, Ristile, kus põhikooli saali oli kogunenud ühinemisjuttu kuulama paarkümmend ristilast.
Koosolekut alustanud Risti vallavanem Rein Kruusmaa tõdes, et 46 päevaga on ühinejad teinud hullumeelse töö, et ühi- nemistingimustes kokku leppida. “Me ei liitu kellegagi, vaid sünnib uus vald. See on uus algus,” toonitas vallavanem.
Nagu eelmistelgi rahvakoosolekutel nii saavad esimesena sõna ühinemiskomisjonide liikmed, kes tutvustavad ühinemislepingut teemade kaupa. “Mis te sellest lepingust räägite, see on ju läbi loetud,” porises üks saalis istunud meesterahvas.
Lepingu tutvustuse lõpuks tuletatakse kokkutulnuile meelde, et iga ühendvalla elanik saab 5. aprilli keskpäevani teha lepingusse parandus- ja täiendusettepanekuid.
Oru abivallavanem Varje Paaliste julgustas inimesi arvamust avaldama ja ettepanekuid tegema. “Mitmel pool on öeldud, et ma ei oska nii keeruliselt väljenduda kui lepingus. Ei peagi, öelge oma sõnadega,” lubas ta.
Risti rahva mured – raudtee, kõrgepingeliin ja Lääne värav
Koosolekut juhtinud Risti volikogu esimehe Andres Liiva küsimuse peale, kas saalist on sõnavõtte, raputati pead.
Küsimuste voorus tõusis esimesena püsti Endel Jeeberg. “Mina olen ühinemise poolt,” ütles ta sissejuhatuseks. “Peaks see uus vald käiku minema, siis jõuaks ka kooli ja jalgpalliväljakut pidada ja noortekeskuse ehitada,” lootis ta.
Jeeberg tundis huvi, kuidas kavatseb tulevane ühisvald seista raudteeliikluse taastamise ja selle eest, et rajatavat Harku-Sindi kõrgepingeliini nihutada nii, et endisesse karjääri rajatud park säiliks. “See liin ei võiks minna Lihula poolt teed, aga keskkonnakaitsjad leiavad, et seal seisavad kümme konna ja rabalindu,” oli Jeeberg pahane.
Samuti lootis ta, et loodav ühisvald seisab Lääne värava eest. Rein Kruusmaa sõnul on Risti vald kõiki eelnimetatud asju tahtnud ja nende eest ka seisnud. “Ega need inimesed, kes seda asja ajanud, kao siit Ristilt kuhugi,” ütles Kruusmaa. Iseasi on, kas nad ka ühendvallas otsustuslaua taga istuvad.
Kokkuhoiu asemel suurem efektiivsus
“Miks hoitakse eraldi eelarveid ja koera saba jupi kaupa raiutakse?” kõlas saalist järgmine küsimus.
Küsija avaldas kahtlust, et kui ühinemisleping esimesed neli aastat ka peab, siis pärast võib minna teki rebimiseks.
Nõva vallavanem Aldo Tamm selgitas, et eelarve läheb ühendvallas uuest aastast ühiseks, neli aastat üleminekuaega on aga mõeldud selleks, et jõuaks seniste valdade vajadused tasakaalu viia.
Saalis avaldati kahtlust, et kui vallas töökohti pole ja juurde ei tule, siis pole ka vallal raha. Rein Kruusmaa tunnistas, et Risti puhul on asukoht logistiliselt küll hea, kuid seda pole osatud ära kasutada. “Kas me ise oleme juhtimises vigu teinud või on elu meist lihtsalt mööda voolanud?” esitas vallavanem retoorilise küsimuse.
Saalist arvati, et vaja oleks juurde tuua elanikke, kes käiksid küll linnas tööl, aga elaksid kohapeal. Leiti, et alahinnata ei saa ka pensionäre, kes küll maksuraha sisse ei too, kuid just nemad hoiavad üleval kohalikku poodi – linnas tööl käija toob enamasti ka toidukoti linnast kaasa. “Kui me ise kohalikke teenuseid ei tarbi, siis need ka ei püsi,” võttis Aldo Tamm teema kokku.
Tagumises reas istunud Elmet Onemar küsis, kui palju uue valla loomine kokkuhoidu annab. Andres Liiv selgitas, et kokkuhoidu polegi, sest tegutsetakse ju vallarahva hüvanguks, mitte ei koguta teenitud raha sukasäärde.
Ühinemiskomisjonide liikmed selgitasid üksteise võidu, et liitumisega saavutatav põhiefekt pole niivõrd mitte rahas, kui just töö efektiivsuses – vallaametnikud töötavad oma kindlates valdkondades hommikust õhtuni, mitte pole mitme ülesande vahel killustunud.
Oru vallavolikogu esimees Andres Kampmann lisas, et ühendvallas ei ole ametnikku, kellel poleks tööd teha, aga kasu saab sellest, et inimeste töö muutub efektiivsemaks.
“Alati ei pea kokku hoidma, vahel tuleb ka juurde maksta, et tekiks parem tulemus,” täiendas Aldo Tamm.
Teiseks plussiks nimetasid ühinejad, et ühendvallal on suurem võimekus projektidele omaosalust leida ning seeläbi saab valda tuua suuremaid investeeringuid ja olulisi objekte korda teha.
Kolmanda kokkuhoiukohana nimetas Aldo Tamm dubleerimise vähendamist. Ta tõi näite, et kui praegu peavad kõik neli valda soetama oma ülesannete täitmiseks tarkvara, siis ühendvallas piisab ühest.
“Selge. Kui enne oli neli supipotti ja neli kulpi, siis nüüd piisab ühest potist ja kulbist,” võttis Jaanis Reegat kokkuhoiu teema kokku, kui vallaametnike üksteise võidu jagatud selgitused keeruliseks kippusid minema.
Kes jäävad teeninduspunkti?
Järgmise teemana tõstatus Risti rahvakoosolekul teeninduspunktide küsimus.
Seaduse järgi peavad ühinenud vallad senise vallamaja asukohas neli aastat teeninduspunkti pidama. Risti rahvas tundis huvi, mis ametimehed teeninduspunkti jäävad.
Varje Paaliste sõnul pole see veel päris selge, kuid kindlasti jääb sotsiaalvaldkonnaga tege- lev inimene ja vallasekretäri mõõtu ametnik, kes oskab nõu anda, kuidas suurvallas elu käib ja kuidas asju ajada. Rein Kruusmaa lisas, et ilmselt jagatakse ka spetsialistid teeninduspunktide vahel – näiteks maakorraldaja istub suurema osa ajast Ristil, mõne teise valdkonna inimene aga Orul jne.
Kohalikele jäi selgitustest esialgu mulje, et teeninduspunktist saab ainult nõu küsida, kuid näiteks surmatunnistuse saamiseks peab ikka vallamajja sõitma. “Kui inimene tuleb teeninduspukti, ei saa ta sealt teada, kuhu edasi minna, vaid tema mure lahendatakse,” lubas Andres Kampmann.
Andres Liiv ergutas koosolekule tulnuid arvamust avaldama, milline võiks loodav suurvald välja näha.
“Ma arvan, et küll Haapsalu selle Ridala ära võtab, aga meile tulevad Martna ja Noarootsi,” kõlas saalist. “Küll nad tulevad,” toetati seda arvamust.
Jaanis Reegat avaldas arvamust, et kui vallad vabatahtlikult liituvad, võib sellest asja saada, kui aga riik seda tegema hakkab, siis mitte.
