Kui Haapsalu linnavolikogu ja Läänemaa haigla nõukogu lubavad, võtab haigla laenu, et laiendada leinamaja ja teha haiglasse perearstikeskus.
Selleks peab haigla võtma umbes 250 000 eurot laenu. Et katta võimalikud äririskid, lubab linnavalitsus toetada haiglat 100 000 euroga: kümne aasta jooksul 10 000 eurot aastas.
Äriplaan näeb ette, et haigla rendib leinamaja ja operatsiooniploki alla soklikorrusele rajatava perearstikeskuse välja, nii et rent katab laenumakse. Nõnda ei koorma laen haiglat.
Linna häbiplekk
Leinamaja on nimetatud Haapsalu häbiplekiks. Leinamaja saal on väike, talvel on ta raudkülm, suvel umbne ja tulipalav. Inimesed peavad terve talituse seisma, kaugemalt tulijail ei ole kuskil riideid kohendada ega tualetis käia.
„Korra kvartalis saan kirja, et linn ei hooli üldse, kuidas inimesi viimsele teekonnale saadetakse,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Suklese sõnul on linn pikka aega otsinud leinamaja rahastamiseks võimalusi, aga tulutult. Nõnda sündis mõte, et haigla võtab laenu ja linn katab sihtfinantseeringuga äririski. Kui äri läheb tõrgeteta, saab haigla kasutada toetust remondiks.
Haiglal on ruumi ülearu
Haigla nõukogu esimees Ingrid Danilov selgitas, et haigla ülesanne ei ole leinamaja remontida, see on omavalitsuse kohus.
Suklese sõnul on leinamaja haigla oma (haigla morg, mida haigla rendib eraettevõtjale tavanditeenuse osutamiseks — L.I) ja siis on paslik, kui haigla selle ise korda teeb.
Kui haigla peab laenu võtma, võiks ka haigla sellest kasu saada, ütles Danilov. Nõnda tuli mõte remontida soklikorrus perearstikeskuseks. Need ruumid on tühjad, aga neid peab kütma. Läänemaa haigla peaarsti Tõnis Siiri sõnul on perearstikeskuse tarbeks ruumi 350 m². Praeguse seisuga on nõus sinna kolima veetornis tegutsevad perearstid Helle Saarsoo ja Sirje Jupits ning Läänemaa haiglas tegutsev Andri Meriloo.
Dr Helle Saarsool tuleb selle küsimuse üle arutleda lausa neljast aspektist.
„Läänemaa haigla nõukogu liikmena suhtun kolimisse positiivselt, sest haiglas on kasutamata ruume, mis tuleks teenima panna,” ütles Saarsoo.
Leinamaja remondi ja laenu võtmisega on ta päri aga vaid juhul, kui linn seda toetab. Muidu oleks see haiglale lisakohustus. Perearstina tunnistas Saarsoo, et pigem jääks ta veetorni edasi. Seal on ta töötanud jaanuarist 1996. Asukoht on hea, patsiendid on harjunud ja remontki on äsja tehtud.
Linnavolikogu liikmena ütles Saarsoo, et linnal on kasulik veetorni ruumid ära müüa.
„Kui on vaja, siis lähme, aga mu isiklik seisukoht on, et ei läheks kuskile,” ütles Saarsoo. „Mis meil siin häda on!”
Saarsoo sõnul on kõigile Haapsalu perearstidele tehtud ettepanek kolida haigemajja, aga peale Saarsoo ja Meriloo ei ole teised vedu võtnud.
Saarsoo ei võta tõsiselt juttu, et haiglas on lihtsam, patsiendid saavad kohe analüüse anda ja uuringuil käia. Igal pool on järjekorrad, nagunii peab mõnel teisel päeval tagasi tulema.
Uus leinamaja augustiks
Haigla laen ja linna sihtfinantseerimine on linnavolikogu päevakorras sel reedel. Läänemaa haigla nõukogu otsustab laenuvõtu 25. märtsil.
„Keegi ei kahtle, et leinamaja on vaja,” ütles Danilov, kuid enne otsustamist tahab nõukogu olla kindel, et haigla ei pea oma raha laenumakseteks kulutama. Nõukogu soovib veel, et eellepingud on perearstidega 25. märtsiks tehtud.
Arhitekt Harry Lindemannil on leinamaja projekt ammu valmis, perearstikeskuse projekti veel tehakse. Leinamaja saab juurdeehitise, kuhu tuleb 65 m² suurune saal, mis mahutab lahedalt ära 35, vajadusel ka 50 inimest. Abiruumid, sh tualetid jäävad vanasse ossa.
Suklese sõnul võiks leinamaja valmis olla augusti lõpuks.
Hakatuseks suleti sünnitusosakond. Seejärel kaotati ära lasteosakond. Hääbumas on elementaarne raviteenus. Vahepeal rajati haiglasse suitsetamisruum, maeti raha (müüdi odavalt, et seejärel kallimalt tagasi osta) de la Gardie lossi, ehitati pansionaat. Haigla üks korrus renoveeriti samuti “finaali”palatiteks. Nüüd on siis teeme korda surnukuuri. Quo vadis, laste-ja noortesõbralik linn, Haapsalu?
tuleb raudtee ja kõik saab korda aetud tallinabanas
Põgene vabalaps, kõik teed laia maailma on valla ja igas sadamas ootab Sind kaasmaalane!!!
Tubli Sukles tänud sulle , sinu riik tulgu ja tahtmine sündigu, nii taevas kui maa peal järgmisel koguduse kokkutulekul paneme sinu auks küünla põlema. Täname ka selle eest et lood meie haigla arstidele võrratud võimalused enda praagi likvideerimiseks. Hea et sa selle peale ikka mõtled ja linnast toimuvat arsti pilguga vaadata suudad. Meil on hea meel et võimuesindajad suudab mõelda vaid grematooriumitele ja leinatubadele sest tseremoonia korraldaja ei esita neile peale manalateed minekut enam pretensioone. Aga siit ei kuma mitte mingit perspektiivitaju. Teen ettepaneku see morg koos grematooriumiga keskkooli ehitada. See jääb nagu nii peale viidemanni valmimist nagu nii tühjaks… Loe rohkem »
Perearsti juurde minek veetorni kolmandale korrusele on paras katsumus, andke patsientidele ometi paremat ligipääsu arstiabile. Uues perearstikeskuses ehk mõeldakse ka minu peale.
saab sellest Haapsalu häbiplekist lõpuks lahti ja inimesed saavad väärikalt oma viimsele teele minna
….üks asi on ökonoomsus,teine asi on ravikvaliteet,loomulikult tuleks kõige odavam üleval pidada ühte hiidhaiglat kogu eesti kohta( mõelda vaid,ainult miljon inimest),kus pakutakse kõiki raviteenuseid alates sünnist kuni matmiseni,ise küsimus,kui kätte saadav selline ravi inimesele on.
Kui selles hiidhaiglas töötab kõrgelt kvalifitseeritud professionaalne personal, kasutades tehnika viimast sõna – olen kahe käega poolt. Peaasi, et saan kaasaegsel tasemel ravi ning väljun sealt elusana ja enam-vähem tervena. Need kohalikud pisikesed haiglat mängivad moodustised ongi rohkem surnukuurid kui raviasutused.
… kindlasti oleks perearstidel odavam pidada ühiselt laboratooriumi, kui eraldi aparaate osta ja õdedele palka maksta. Tulevase haigena arvan ka, et on palju mugavam eriarsti juurde samasse koridori minna…Ning kui juba surnukuur ka sama hoovi peal on,siis polegi vanast pärast muret.
Kui haiglal ruume üle on, äkki oleks kasulikum rajada juurde sünnitusabi punk,kui osakonna jaoks vahendeid ei jagu,muidu on varsti pooltel Haapsalu elanikel sünnikohana dokumentides `”auto”.
Kui kogu arstiteenus (Perearst) on ühes kohas,on see inimestele ebamugav.