Regionaalminister võtab omavalitsusreformi ettevalmistamisel aluseks tõmbekeskustel põhineva halduskorralduse mudeli, mille järgi ühinevad omavalitsused ümber suuremate keskuste ja tekib 30–50 omavalitsust, vahendab BNS.
Kiisler ütles täna, et lähtub omavalitsusreformi mudelitele laekunud tagasisidest ning linnade ja valdade üldkogu pöördumisest.
Kava kohaselt nimetab riik tõmbekeskused, kelle ümber toimub vabatahtlik liitumine. Selle tulemusena jääb Eestisse 30–50 omavalitsust, mis on enamasti mitte väiksemad kui 10 000 elanikku. Maavalitsused jätkavad peamiselt järelevalve teostajana.
Kiisleri sõnul on tõmbekeskuste mudelil põhinev omavalitsuste reformikava kompromiss, kus riik annab tõuke, kuid samas on omavalitsustel piisavalt otsustamisruumi.
Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Kiisler toonitas, et nii tekkivad omavalitsused kattuvad suures osas omavalitsuses elavate inimeste igapäevaste toimepiirkondadega ehk siis piirkonnaga, kus inimene elab, käib tööl ja veedab vaba aega. Ka parandab suurte omavalitsuste teke nende võimekust ning ühtlustub pakutavate teenuste kvaliteeti. Minister tõi esile, et praegu käib uuringute kohaselt 73 protsenti maapiirkondade elanikest tööl väljaspool omavalitsust, kus nad elavad.
Ka sõnas minister, et tugevatele omavalitsustele saab üle anda osa keskvõimu ja maavalitsuste ülesandeid.
Regionaalminister märkis, et nii avalikes aruteludes kui ka saadetud tagasisides oli kuuest välja pakutud mudelist toetus kõige suurem nimelt tõmbekeskuste mudelile. Tõmbekeskuste mudelit pooldasid enamus maavalitsusi, pea kolmandik omavalitsusi ning enamus eksperte. Konkreetse mudelieelistusega vastajate seast pooldas tõmbekeskuste mudelit esmase valikuna 67,5 protsenti vastanutest. Vastanutest eelistasid suhteliselt paljud ka maakondade mudelit, kuid seda peamiselt alternatiivse, mitte esmase eelistusena. Konkreetse eelistusega vastajatest pooldas maakondlikku mudelit vaid kolm protsenti.
Kiisleri sõnul oli ta isiklikult veendunud, et populaarseks osutub ka kihelkondade Eesti mudel, kuid seda pooldas tegelikkuses vaid 11 protsenti konkreetse eelistusega vastajatest.
Konkreetse eelistusega vastajatest pooldas praeguse olukorra ehk minivaldade Eesti säilimist kaheksa, koostööliitude mudelit kaheksa ning kahetasandilist mudelit kolm protsenti.
Kiisler kavatseb esitada märtsi jooksul omavalitsusreformi seaduse väljatöötamiskava. Praeguste plaanide järgi toimuvad 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised juba uutes piirides, mis põhinevad tõmbekeskuste mudelil.
Kava kohaselt esitab regionaalminister märtsis reformi seaduse väljatöötamiskavatsuse. Augustiks on ühinemise projektijuhti eestvedamisel valminud maakondade ettepanekud tõmbekeskuste osas. Septembris esitab regionaalminister tõmbekeskuste nimekirja ja reformi eelnõu valitsusele ning detsembris võtab kava kohaselt riigikogu omavalitsusreformi elluviimise seaduse vastu.
2014. aasta septembriks on omavalitsused kava kohaselt välja valinud tõmbekeskused, kellega nad kavatsevad ühineda. Sama aasta novembrist hakkab regionaalminister lahendama erimeelsusi. Ühinemiste sisuline ettevalmistus kestab 2015–2017 ning 2017. aasta oktoobris viiakse kohalike omavalitsuste valimised läbi uute omavalitsuste piires.
Regionaalminister pöördus oktoobris omavalitsusreformi algatamiseks erakondade, põhiseaduslike institutsioonide, sotsiaalpartnerite ja erinevate huvigruppide poole ning pakkus välja kuus võimalikku mudelit.
Üks mudel on minivaldade Eesti, kus säilib tänane olukord. Teiseks mudeliks pakkus Kiisler omavalitsusliitude Eesti, kus omavalitsusmaastik ei muutu, kuid osa ülesandeid delegeeritakse maakondlikule avalik-õiguslikule omavalitsusliidule. Kolmanda variandina pakkus regionaalminister välja kahetasandilise Eesti, kus luuakse juurde täiendav maakonnapõhine omavalitsustasand. Neljas võimalus on kihelkondade Eesti, kus toimuvad omavalitsuste ühinemised vähemalt 3000 elanikuga üksusteks ning tekib 70–100 omavalitsust. Viies mudel on tõmbekeskuste Eesti, kus liitumised toimuvad ümber suuremate keskuste ja tekib 30–50 omavalitsust. Kuues variant on maakondade Eesti, kus liitumised toimuvad üldjoontes tänaste maakondade põhiselt.
Praegu on Eestis 226 kohalikku omavalitsust, neist 33 linna ja 193 valda ja pooltes omavalitsustes elab vähem kui 1800 inimest. Eelmise aasta sügise seisuga elas 41 vallas ja linnas alla tuhande elaniku ja kõige väiksemas vallas oli elanikke 97.
Ikka reformime .Kui läheb untsu ,siis reformime uuesti 🙂 Üks ilus näide reformidest on superamet PPA. Tahtsime tead parimat ,välja kukkus nagu ikka. lootsime kokkuhoidu juhtivtöötajate vähenemise arvelt ,no ei vähene kuidagi need juhtivtöötajad ): Ei jõua minuni ,miks ikka ja jälle astutakse ühe ja sama reha peale.
kitsed on kärneriteks ehk neegrit ei saa valgeks pesta