Ruta Arumäe: Kinnisvarabuumist on vara rääkida

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Käesoleval nädalal oli üks suuremaid uudiseid meedias minu jaoks see, et kriisi selgroog kinnisvarasektoris on murtud.

Tohhoo tonti, mõtlesin ja vaatasin aknast välja, kas tõesti on kraanad juba püsti pandud, statistika ja tegelik elu üksteisest kardinaalselt lahku läinud. Kraanasid akna taga ei paistnud ning üldiselt kättesaadava statistika järgi on eraisikute laenujääk ikka veel vaevu-vaevu vähenemise lõpetanud ning kinnisvarahinnad lohisevad siiani nagu tigu, maja seljas, nõlvast üles.

Arusaadavalt on kinnisvarasektoris tegutsejad aastaid kestnud surutisest selles sektoris juba ammu väsinud ja selleks, et tehingute maht taastuda saaks, oleks tõepoolest tarvis, et kinnisvara hind ületaks laenujäägi summa. Praegu on see paraku küll vaid soovmõtlemine. Tegelik olukord on sellest sama kaugel kui Marss Veenusest või eurotsoon üksmeelest.

Kinnisvara hinnad on tõusnud ca 2005. aasta novembri tasemele ning ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et see oli alles suurema buumi algus. Suurem osa kinnisvaratehinguid tehti alles pärast seda ja tunduvalt kõrgemate hindadega kui 2005. aastal, mis tähendab, et hinnad jõuavad kõrgemale tasemele veel mitme aasta pärast. Kui hinnad igal aastal 10% kasvaksid, siis läheks tipuaegse hinna saavutamiseks veel viis aastat. Pärast 2005. aastat kõrgema hinnaga tehtud tehinguid on ca 40% kõikidest 1997.–2008. aastal tehtud tehingutest kokku. Ehk siis väga palju. Niisiis oleme alles tee alguses.

2012. aasta lõpp stabiilsel noodil

Detsembrikuised jaekaubanduse ja tööstustoodangu näitajad ootamatusi ei toonud ning jätkasid stabiilsel kasvukursil. Jaekaubanduse müügimahud suurenesid 5% ja tööstustoodang 7%.

SKP prognoos neljandaks kvartaliks on 3,5% ning juhtivindikaatorid jätkavad suuna näitamist majandusaktiivsuse kiirenemise suunas ka 2013. aasta esimeses kvartalis.

Tööstustoodangu paigalseis 2012 – hea või halb näitaja?

Tööstustoodang püsis 2012. aastal 2011. aasta tasemel, mis oli tagantvaates üsna loogiline. Välisturgude olukord aasta jooksul aina jahenes, kuid tööstustoodangus otsest langust seetõttu ei toimunud. Teisalt oli ka kasvu saavutada üsna raske, sest aasta varem oli ekspordimahtudes tehtud meeletu hüpe ning pärast suuremaid hüppeid ei ole üldse tavatu, et järgneb mõningane tagasilöök, eriti sellistes jaheneva kliimaga olustikes. Tagasilööki aga ei tulnud ning suudeti üsna kõrgeid ekspordi- ning tootmismahte säilitada. Kogu aasta jooksul oli tööstustoodangu tase suhteliselt stabiilselt sama, aasta lõpus võis märgata kerget elavnemist, mis on seotud esimeste paranemismärkidega ümbritseva väliskeskkonna osas. Lähikuud võiksid eeldatavalt tuua tööstustoodangus kerge elavnemise jätkumist.

Alates 2005. aastast on Eesti tööstustoodang Läänemere regiooni riikidest kõige enam kasvanud ja on märkimisväärne, et Eesti tööstustoodang on kriisist kõige paremini taastunud ning toodang ületab kriisieelset taset. Vaikselt hakkab selles osas järele võtma ka Läti. Samas on Soome tööstustoodang jäänud pärast kriisiaegset kukkumist vinduma samale madalale tasemele ning Saksamaa ja Rootsi pole veel kaugeltki saavutanud kriisieelseid tasemeid. See peab küll näitama Eesti tööstuse head konkurentsivõimet. Ning paneb mõtlema: kas selles edus ei või teatud rolli mängida ka euro kasutuselevõtt Eestis ning selle perspektiiv tuleval aastal Lätis?

Ruta Arumäe,
SEB majandusanalüütik

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments