13

Neeme Suur: Läbirääkimiste laua taha peavad istuma võrdsed partnerid

Lehte Ilves

Lehte Ilves

lehte@le.ee

Läänemaa omavalitsused on ette võtnud ajaloolise protsessi – mitte ainult maakonna, vaid ka Eesti mõistes. Nii suurel territooriumil, nii paljude omavalitsuste ja kaasatavate elanike arvuga liitumist pole Eestis veel seni ette võetud. Kui kõik vallad, kes läbirääkimiste laua taha istuvad, ka tegelikult liituvad, tekiks Eesti territoriaalselt suurim omavalitsus. Inimeste arvu poolest oleks tegemist suuruselt kuuenda omavalitsusega riigis.

Kõigepealt tahaksin liitumisprotsessi algatanud volikogudele tunnustust avaldada. On tõsiasi ja fakt, et omavalitsuslik elukorraldus on ammugi ühe valla piiridest välja valgunud. Kui identiteedi hoidmisega saavad väikesed vallad suurepäraselt hakkama, siis inimestele oluliste teenuste korraldamisega ning elu– ja majanduskeskkonna kujundamisega jäädakse paraku hätta. Siinkohal ei ole süüdi mitte pelgalt valdade halb rahastamine, vaid ikkagi otseselt valla elanike arv ja sellest tulenev nii administratiivne kui ka rahaline võimekus. Alla tuhande inimesega kogukonnas ühte iseseisvat, täielise voli ja vastutusega omavalitsust pidada on ikka väga keeruline. Kui identiteediga on asjad halvad, siis paneb see inimesed ohkama. Kui valla teenused on viletsad, siis paneb see inimesed kiruma. Kui aga elu– ja majanduskeskkond käest ära läheb, siis paneb see inimesed kolima.

Nii et ülesanne on võetud läänlaste poolt tõesti tõsine. Jääb üle vaid loota, et meestel-naistel, kes läbirääkimiste laua taha istusid, on ka tõesti tõsine tahtmine plaan ellu viia, mitte vaid tahtmine valimiste eel silma paista. Kui ikka tõesti plaan tõsiselt ette võtta, siis peab olema tahtmist ja oskust ka mitmete karide vältimiseks, mis nii ulatuslike muudatuste juures ees võivad oodata.

Kõigepealt peaks rõhutama, et läbirääkimiste laud ei tohiks olla koht oma isiklike või erakondlike ambitsioonide rahuldamiseks. Kui tahetakse kokku liita nii suurel hulgal praegu iseseisvatena toimivaid omavalitsusi, peab tähelepanu keskmesse jääma küsimus, kuidas tagada uue loodava süsteemi töövõime ja koostoimimine. Ilma usalduseta üksteise vastu läbirääkimised oma algfaasist kaugemale ei jõua. Kõik omavalitsused, nii suured kui ka väikesed, peavad ennast tundma laua taga võrdsete partneritena ja kõik otsused peavad olema langetatud ühise koostoime huvides. Näidata tuleb kainet mõistust ja avameelsust, erakonnapoliitikale selles protsessis kohta ei ole. Kogu protsess on alanud ikkagi murest oma inimeste pärast ja selle pärast, kui hästi omavalitsus suudab oma inimeste vajadusi rahuldada. Olgu see nii ka edaspidi.

Praegu on vajalike otsuste langetamiseks aega napp paar kuud. Selle ajaga tõenäoliselt ei ole võimalik lahendada kõiki küsimusi, mida seni pole suudetud pikkade aasate jooksul sirgeks rääkida. Ma ei ole siinkohal nõus Arno Peksariga, kes ütles 24. jaanuari Lääne Elus, ei jõua, sest kogu teenuste võrk tuleb üle käia. Üle käia tuleb, kuid läbirääkijad ei tohiks takerduda üksikasjadesse. Kujutage ette, lihtsalt näiteks, kui Taebla ütleks praegu, et „nui neljaks, aga meil peab gümnaasium jääma. Olgu see lepingus, või meie ei ole nõus“. See ei käi niimoodi. Samuti ei ole võimalik nüüd ja hoobilt otsustada, kus ja kuidas uues vallas bussiringid liiguvad või kui mitu kilomeetrit kuskil asfaldi alla pannakse.

Muidugi tuleb olulised vastused inimestele anda ja põhimõtted paika panna. On võimalik ja lausa kohustuslik võtta eesmärgiks, et inimestele osutatav teenus ei tohi halvemaks minna. See, et mitmed vältimatud muudatused puudutavad valdade ametnikke – nende hulka ja ülesandeid –, on arusaadav. See, et sotsiaaltöötajad jäävad inimesi teenindama kohapeal, on selge, nagu ka asjaolu, et ühes vallas on vaid üks vallasekretär, mitte kuus, seitse või kaheksa. Kuidas aga saab teenuste võrgustik täpselt välja nägema pikema aja jooksul, see selgubki pikema aja jooksul ja siin omavad kõige suuremat mõju eelkõige objektiivsed – demograafilised – muudatused. Palju sõltub ka riiklikust poliitikast ja omavalitsuste rahastamise põhimõtetest.

Uus, liitunud vald võiks südamerahuga kuulutada järgmise valimisperioodi ehk neli aastat üleminekuperioodiks, mille käigus töötatakse välja uus ühise valla arengukava ja langetatakse ka otsused, mida praegu kiirustades teha ei tohiks. Siinkohal võib kohe küsida, et miks siis üldse praegu liituda – koostame neli aastat seda ühist arengukava ja seejärel vaatame, kas liitume või ei. Vastus selle küsimusele peitub tõsiasjas, et ühise valla arengukava on võimalik koostada ainult ühise volikogu laua taga. Ükski koostöökogu ega liit ei võimalda niimoodi oma tulevikku kujundada, kui üks omavalitsus seda teha saab. Seda eriti veel olukorras, kus liituvad mitte kaks või kolm, vaid kuus, seitse või kaheksa omavalitsust. Niikaua, kuni laua taga istub iga vald omaette, sellist ühist arengukava ka ei sünni.

Üleminekuperioodi väljakuulutamine oleks hea veel nii mitmekski asjas. Väga oluliseks saab ka asjaolu, kuidas ühise valla valitsemine käima hakkab. Vähemalt esimeseks valimisperioodiks võiksid säilida osavallad endiste valdade territooriumidel. See jätaks inimestele teadmise, et kohapeal on iga päev tööl inimene, kes just selle kandi huvide eest iga päeva seisab, eriti veel olukorras, kus uued plaanid peetamas, uus arengukava koostamisel. Selle osavalla juures võiks ka halduskogu olla, näiteks nagu praegu Tallinna linnaosade juures – et inimestel oleks võimalus regulaarselt muudatuste planeerimises kaasa rääkida ja asjadega kursis olla. Nelja aasta jooksul saab selgemaks, kas need osavallad peavad jääma või ei ja kui palju neid peaks olema. Esialgu aga võimaldaks osavallad uue valla kokkukasvamist sujuvamalt korraldada.

Samuti peaks vähemalt esimestel ühistel valimistel olema iga vana valla territooriumil ka valimisringkond. See garanteeriks, et iga liitunud valla territooriumilt valitakse mõni inimene ka uude volikogusse. Ühe valimisringkonna korral ei pruugi väiksemast vallast üldse keegi volikogusse pääseda, eraldiseisvate valimisringkondade korral aga sellist viga juhtuda ei saa. Ja tõesti – juba järgmiste valimiste juures saame kaaluda, kas moodustada üks või mitu valimisringkonda ja kui mitu, siis kui suured.

Omavalitsuste liitumine ei ole pelgalt praktiline, vaid siiski ka emotsionaalne küsimus. Usun, et Haapsalu linna jaoks on päris keeruline muutuda vallasiseseks linnaks. Ei tahaks aga nõustuda Einar Pärnpuuga, kes arvas 24. jaanuari Lääne Elus, et linn ja vald päris omaette asju ajavad. Kasutab ju kogu maakond Haapsalu infrastruktuuri, kultuuri–, haridus– ja spordiobjekte, haiglat ja teenuskeskkonda. Samas jälle pakub kogu tagamaa Haapsalule vajaliku sügavuse, olulise tarbija– ja töötajaskonna. Maakonnalinna staatust ei võta Haapsalult miski.

Eks ta kõige õigem olekski, kui maakond tervikuna omavalitsuslikuks kuulutataks – jääks palju segadust ära. Igal juhul aga on ühise omavalitsuse loomine kasulik nii linnale kui ka maavaldadele. Ühine eelarve võimaldaks vajadusel pöörata tähelepanu mingile kindlale probleemile ja lahendada mitmed küsimused, mis seni linna kõhklema ja väiksema valla pikalt põdema panid. Väiksemate murude puhul saab see käia ilma suuremate piinadeta – laenamiseta või abitaotlemiseta ja kui juba läheb kas laenamiseks või taotluse kirjutamiseks, siis on ka selleks suutlikkus oluliselt (loe: kordades) kõrgem. Juba asjaolu, et ligipääs lasteaedadele, koolidele ja huvikoolidele ühtlustuks terves piirkonnas ja kaoks ära erinevate omavalitsuste vaheline arveldamine, oleks suur pluss.

Üks internetikommentaator lubas (lahjemat) mürki võtta, kui see liitumise algatus ka teoks peaks saama. Ehk ta ei mõelnud seda tõsiselt. Soovin kõigest hingest omavalitsusjuhtidele palju edu ja jõudu läbirääkimiste protsessis.


Neeme Suur,
riigikogu liige

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
huumor
huumor

“Julgus muutuda” – projekt kõigile 50–74aastastele töötutele inimestele.

Kerjus
Kerjus

7 töötut vallavanemat otsib tööd,7 vallasekretäri otsib tööd,7 raamatupidajat otsib tööd, Töö ootab teid Tallinnas
Teie rongijuht NEEME

olaf
olaf

Ei saa aru, miks see ühinemine hea on. Kas momendil olevad omavalitsused ei ole enam suuteliselt oma territooriume hallata. Mis selle ühinemisega siis muutub ??? Suure tõenäosusega hakatakse tegevuses sõltuma Pärnust või Tallinnast. Ja ikkagi suretatakse kohalik inimpotentsiaal välja. Sama mis Eesti ja Brüssel, ainult väiksemas mahus. Astuti ju EL-i seepärast, et ei oldud suutelised riiki juhtima.

Lapsevanem
Lapsevanem
Paraku omavalitsuste reformi tehakse pelgalt kampaania korras, et teenida poliitilist mõjuvõimu. Riik pole seni omavalitsusi võrdse partnerina käsitlenud, ikka teerullina ülesõitnud. Regionaalpoliitika on olematu, kogu riigi majandus on koondunud Tallinna ja Tallinnat ümbritsevasse nn “kuldsesse rõngasse”. Kas omavalisuste refomist saavad kohlikud elanikud mingit kasu, kas tulemusena luuakse uusi töökohti, kas tulemusena ehitatakse uusi munitsipaalkortereid noortele peredele, kas loodavad omavalitsused suudavad tuua regiooni uusi investeeringuid ja luua uusi ettevõtteid. Kui reformi tehkse sellepärast, et elanikke jääb vähemaks ja ei jätku lapsi koolidesse, siis on küll midagi valesti. Poliitikud ja ametimehed räägivad ühest suust, et ühinenud omavalitsused saavad EV valitsusega võrdseks partneriks… Loe rohkem »
Maakas
Maakas

Siiski siiski. Kõhklused on suuremad kui tulevane vald.
Täna liigub riik selles suunas, et külaelu ei ole prioriteet. Suures ja laialivalguvas vallas peaks põhirõhk just olemas külaelu edendamisel. Täna on valla peale 1 konstaabel. Tulevikus saab siis olema neid veel vähem???
Maakonna peale 1-2 politseipatrulli. Vallakeskused nihkuvad osadest inimestest kaugemale. Kuidas seda kompenseeritakse?? Kogu jutt käib valitsemise ja struktuuri üle aga mida siis ikkagi tavakodanik võidab?? Tehke või 6 tasandiline omavalitsus aga maal elada on ikka raske. Siiani midagi paremaks pole läinud ja tundub et ei lähe ka. Makse maksame võrdselt linnainimsetega aga riigipoolsetest abiteenustest (kiirabi, politsei, päästeamet)
võime ainult und näha.

tõemonopol
tõemonopol
Täpselt nii ongi! Mulle tundub hoopis, et käib hooga võimu tsentraliseerine, mida on kellegil palju lihtsam kontrollida (nebokati märg unenägu!). Küsiksin näiteks linnaga liitumissooviga inimestelt, et millist kasu saab Ridala vald linnaga liitumisest? Minu arvates hoopis vald kaotab ja mitte vähe. Majandusasjad on linnas täiesti ligadi-logadi ja liitudes näeb vallarahvas oma esindajaid uues võimuliidus nagu oma kõrvu, sest linnas elab niipalju rohkem rahvast, loogiline ju! Uuemõisa ilusale arenguloole võib siinkohal kriipsu peale tõmmata. Liitumislepingusse võib ju lisada igasuguseid roosasid lubadusi, aga neid on hiljem väga lihtne linnaisade poolt ka ümber muuta. Ridala valla rahvas on juba korduvalt öelnud linnaga liitumisele… Loe rohkem »
Kullamaalt
Kullamaalt

Jagan Neeme sinuga arvamust. Ega vald ja linn ikka eri asja ei aja, nii nagu see on Jätkuvalt Kullamaal, et aetakse erinevaid asju, eelkõige aetakse vallajuhtide poolt neid asju millest ise suuremat kasu saab lõigata. Asi on eelkõige suhtmises ja riigimehelikkuses, millest Kullamaal suuresti puudu jääb.

eelmisele
eelmisele

Mis te siis valite selliseid sinna? Ise olete süüdi ja nüüd rõõmustad siin, et äkki keegi suurem hakkab teie eest asju korda ajama!!!

Ahto
Ahto

Neeme,mis hammasrataste vahelt sind nüüd läbi lastud on? Sa olid varem ikka omavalitsusliitude Eesti pooldaja.

Neeme Suur
Neeme Suur
Ahto, sisuliselt on tegemist ju sama asjaga. Olen ühes artiklis kirjutanud, et valdade liitumine on tore, aga tugev maakondlik tase hädavajalik. Nüüd ongi küsimus, kuidas see maakonna tase tugevaks saada. Eesmärke on siin juures kaks. Üks on läbi jõudude ühendamise tugevamaks saada. Teine eesmärk on säilitada kohalik teotahe ja initsiatiiv. Meil on nüüd kolm võimalust – kas tugevad omavalitsusliidud, kas valdade liitumine kuni maakonna suuruseni välja koos osavaldade säilitamisega või siis kolmas võimalus ehk klassikaline kahetasandiline omavalitsus. Tegelikult töötavad need kolm suunda kõik sama eesmärgi nimel, igaühel on vaid oma teatud eripärad, millega arvestama peab. Nendest kolmest võimalusest olekski omavalitsusliitude… Loe rohkem »
Lemvald
Lemvald

Kui ma riigikogusse saan siis pole vaja loota, et sellest teile miski otsest tulu tõuseb. Tuleb vaadata suurema pilti mitte süveneda detailidesse.

kavalantsudest
kavalantsudest

mis on SEE, mille vastu KAVALANTS vahetaks oma mugava elu ja hüved, kõrge palga ja ametiauto?????

nimelt
nimelt

ei tohiks seal kohta olla igasugustel omakasupüüdlikel vallaametnikel, vaid see on volikogude liikmete teema

wpDiscuz